Johannese 5:1–47

  • Haige tervendamine Betsata tiigi ääres (1–18)

  • Jeesus tegutseb Jumala juhatusel (19–24)

  • Surnud kuulevad Jeesuse häält (25–30)

  • Tunnistus Jeesuse kohta (31–47)

5  Pärast seda oli juutide püha+ ja Jeesus läks üles Jeruusalemma.  Jeruusalemmas Lambavärava+ juures on tiik, mida heebrea keeles hüütakse Betsataks ja mida ümbritseb viis sammaskäiku.  Neis lebas suur hulk haigeid, pimedaid, jalust vigaseid ja kuivetunud* jäsemetega inimesi.  ---*  Nende seas oli mees, kes oli olnud haige 38 aastat.  Nähes seda meest lamamas ja teades, et ta on juba kaua haige olnud, küsis Jeesus temalt: „Kas sa tahad terveks saada?”+  Haige vastas: „Isand, mul ei ole kedagi, kes aitaks mind tiiki, kui vesi hakkab liikuma. Kuni mina sinna lähen, astub keegi teine enne mind vette.”  Jeesus ütles talle: „Tõuse üles, võta oma matt* ja kõnni!”+  Sedamaid sai mees terveks, võttis oma mati ja kõndis omal jalal. See päev oli hingamispäev. 10  Seepärast ütlesid juudid tervendatule: „Täna on hingamispäev ja sa ei tohi matti kanda!”+ 11  Mees aga vastas: „See, kes mu terveks tegi, ütles mulle: „Võta oma matt ja kõnni.”” 12  Nad küsisid temalt: „Kes sulle ütles: „Võta oma matt ja kõnni”?” 13  Tervendatu aga ei teadnud, kes see oli, sest Jeesus oli kadunud rahva sekka. 14  Hiljem kohtas Jeesus teda templis ja ütles talle: „Sa said terveks. Ära tee enam pattu, et sind midagi halvemat ei tabaks.” 15  Mees läks ära ja ütles juutidele, et see oli Jeesus, kes ta terveks tegi. 16  Siis hakkasid juudid Jeesust taga kiusama, sest ta tegi selliseid tegusid hingamispäeval. 17  Tema aga ütles neile: „Minu isa teeb tööd seniajani ja minagi töötan lakkamatult.”+ 18  Seepeale hakkasid juudid veel enam otsima võimalust teda tappa, sest nende arvates polnud ta mitte ainult rikkunud hingamispäeva, vaid ka teinud end Jumalaga võrdseks,+ kuna ta oli nimetanud Jumalat oma isaks.+ 19  Jeesus ütles neile: „Ma kinnitan teile ja see on tõsi: Poeg ei saa teha midagi omapead, vaid ta teeb ainult seda, mida ta näeb Isa tegevat.+ Mida Isa teeb, seda teeb ka Poeg samamoodi. 20  Isa on Pojasse kiindunud+ ja näitab talle kõike, mida ta teeb, ja ta laseb tal näha veelgi suuremaid tegusid kui need, et te hämmastuksite.+ 21  Nii nagu Isa äratab üles surnuid ja teeb nad elavaks,+ nii teeb ka Poeg elavaks, keda tahab.+ 22  Isa ei mõista kohut mitte kellegi üle, vaid on usaldanud kogu kohtumõistmise Poja hoolde,+ 23  et kõik austaksid Poega, nagu nad austavad Isa. Kes ei austa Poega, ei austa ka Isa, kes on ta läkitanud.+ 24  Ma kinnitan teile ja see on tõsi: kes kuuleb minu sõnu ja usub teda, kes on mu läkitanud, see saab igavese elu.+ Teda ei mõisteta hukka, vaid ta on läinud surmast ellu.+ 25  Ma kinnitan teile ja see on tõsi: tuleb aeg, ja see ongi juba käes, kui surnud kuulevad Jumala poja häält, ja need, kes teda kuulda võtavad, saavad elavaks. 26  Nõnda nagu Isal on vägi anda elu,+ nii on ta ka Pojale andnud väe anda elu.+ 27  Isa on andnud talle ka võimu kohut mõista,+ sest tema on Inimesepoeg.+ 28  Ärge imestage selle üle. Tuleb aeg, kui kõik, kes on haudades*, kuulevad tema häält+ 29  ja tulevad välja: kes tegid head, tõusevad üles, et saada igavene elu; kes tegid halba, tõusevad üles, et nende üle mõistetaks kohut*.+ 30  Mina ei saa omapead midagi teha. Ma mõistan kohut selle järgi, mida Isa mulle ütleb. Minu kohtumõistmine on õiglane,+ sest ma ei taha teha oma tahtmist, vaid selle tahtmist, kes on mu läkitanud.+ 31  Kui mina üksinda enda kohta tunnistust annaksin, siis mu tunnistust ei saaks tõena võtta.+ 32  On aga veel keegi, kes minu kohta tunnistust annab, ja ma tean, et see, mida ta minu kohta tunnistab, on tõsi.+ 33  Te saatsite inimesi Johannese juurde ja tema andis tunnistust tõe kohta.+ 34  Mina aga ei vaja inimese tunnistust, vaid ma räägin seda selleks, et te võiksite pääseda. 35  See mees oli lamp, mis põles ja andis valgust, ning vaid lühikest aega oli teil tahtmist tema valguse paistel rõõmsad olla.+ 36  Aga minul on kaalukam tunnistus kui Johannese oma, sest teod, mis Isa mulle on teha andnud, needsamad teod tunnistavad minust, et Isa on mind läkitanud.+ 37  Ja Isa, kes mind läkitas, on ise minu kohta tunnistust andnud.+ Teie ei ole kunagi kuulnud tema häält ega näinud, milline ta välja näeb.+ 38  Tema sõna ei püsi teis, sest te ei usu seda, kelle ta on läkitanud. 39  Te uurite pühakirja,+ sest arvate, et saate selle kaudu igavese elu, ja just pühakiri annab minu kohta tunnistust.+ 40  Ometi ei taha te tulla minu juurde,+ et saada elu. 41  Mina ei otsi austust inimestelt, 42  kuid ma tean, et teis ei ole armastust Jumala vastu. 43  Ma olen tulnud oma isa nimel, aga teie ei võta mind vastu. Kui keegi teine tuleks iseenda nimel, siis tema te võtaksite vastu. 44  Kuidas te võiksitegi uskuda, kui te otsite austust inimestelt, aga ei otsi seda austust, mis tuleb ainsalt Jumalalt?+ 45  Ärge arvake, et mina teid Isa ees süüdistan. Teid süüdistab hoopis Mooses,+ kelle peale te loodate. 46  Kui te usuksite Moosest, siis te usuksite ka mind, sest tema on kirjutanud minust.+ 47  Aga kui te ei usu tema kirjutatut, kuidas te siis võiksite uskuda minu sõnu?”

Allmärkused

Võib tõlkida ka „halvatud”.
See salm puudub vanimates kreekakeelsetes käsikirjades. (Vt lisa A3.)
Võib tõlkida ka „voodi”.
Vastav kreeka sõna on seotud verbiga, mis tähendab „mäletama”, „meelde tuletama”, ning annab mõista, et surnud inimest peetakse meeles.
Sõna-sõnalt „kes on teinud head, elu ülestõusmiseks; kes on teinud halba, kohtumõistmise ülestõusmiseks”.