Joona 1:1–17

  • Joona üritab Jehoova eest põgeneda (1–3)

  • Jehoova toob suure tormi (4–6)

  • Joona on süüdi (7–13)

  • Joona heidetakse tormisesse merre (14–16)

  • Hiigelsuur kala neelab Joona (17)

1  Joonale,*+ Amittai pojale, tuli Jehoovalt sõnum:  „Mine Niinevesse,+ sellesse suurde linna, ja kuuluta neile kohtusõnumit, sest ma olen näinud nende kurjust.”  Joona aga tahtis Jehoova eest Tarsisesse põgeneda. Ta läks alla Joppesse ja leidis laeva, mis oli Tarsisesse minemas. Maksnud sõiduraha, astus ta pardale, et koos nendega Tarsisesse minna, ära Jehoova palge eest.  Siis paiskas Jehoova merele tugeva tuule ja merel tõusis nii suur torm, et laeva ähvardas hukk.  Meremehed lõid kartma ja igaüks hakkas oma jumalat appi hüüdma. Samuti hakkasid nad laevas olevaid asju merre heitma, et laeva kergendada.+ Aga Joona oli läinud alla laeva siseruumi, seal pikali heitnud ja sügavasse unne vajunud.  Laeva kapten tuli tema juurde ja ütles: „Kuidas sa võid magada? Tõuse üles ja hüüa oma jumala poole! Vahest tõeline Jumal mõtleb meie peale ja me ei hukku.”+  Siis rääkisid mehed omavahel: „Heidame liisku,+ et saaksime teada, kes on selles õnnetuses süüdi.” Nad heitsidki liisku ja liisk langes Joonale.+  Siis nad küsisid temalt: „Ütle meile palun, kes on süüdi selles õnnetuses, mis meid on tabanud? Mis tööd sa teed ja kust sa tuled? Mis maalt ja millise rahva seast sa pärit oled?”  Ta vastas neile: „Ma olen heebrealane ja ma kardan* Jehoovat, taeva Jumalat, kes on teinud mere ja kuiva maa.” 10  Siis lõid mehed veel rohkem kartma ja ütlesid talle: „Mida sa küll oled teinud!” (Nad teadsid, et ta põgeneb Jehoova eest, kuna ta oli seda neile rääkinud.) 11  Nad küsisid temalt: „Mida me peaksime sinuga tegema, et meri rahuneks?”, sest meri muutus järjest marusemaks. 12  Ta vastas: „Visake mind merre, küll siis meri rahuneb, sest ma tean, et see kange torm on tabanud teid minu pärast.” 13  Mehed sõudsid kõvasti, et kuivale maale tagasi saada, kuid see ei õnnestunud, sest meri nende ümber muutus järjest marusemaks. 14  Siis nad hüüdsid Jehoova poole: „Oh, Jehoova, palun ära lase meil selle mehe pärast hukkuda! Ärgu tulgu selle süütu veri meie peale, Jehoova, sest see kõik on toimunud sinu tahtel!” 15  Siis nad heitsid Joona merre ning mere raev vaibus. 16  Seepeale valdas mehi suur kartus Jehoova ees+ ning nad tõid Jehoovale ohvri ja andsid tõotusi. 17  Jehoova saatis aga ühe hiiglasuure kala Joonat neelama ning Joona oli kala kõhus kolm päeva ja kolm ööd.+

Allmärkused

Nimi Joona tähendab „tuvi”.
Võib tõlkida ka „teenin”.