Koguja 11:1–10
11 Viska oma leib vee peale,+ sest paljude päevade pärast leiad sa selle jälle.+
2 Anna enda omast osa seitsmele, isegi kaheksale,+ sest sa ei tea, milline õnnetus võib maa peal juhtuda.
3 Kui pilved on vett täis, kallavad nad vihma maa peale. Langegu puu lõuna või põhja poole, ta jääb sinna, kuhu kukkus.
4 Kes jälgib tuult, ei saa külvata, ja kes vaatleb pilvi, ei saa lõigata.+
5 Nagu sa ei tea, kuidas vaim* tegutseb emaüsas oleva lapse luudes,+ nii ei tunne sa Jumala tegusid, tema tegusid, kes kõike teeb.+
6 Külva seemet hommikul ja ära anna oma kätele puhkust kuni õhtuni,+ sest sa ei tea, milline seeme tärkab, kas see või teine või hoopis mõlemad.
7 Valgus on magus ja silmadel on hea päikest näha.
8 Kui inimene elab palju aastaid, tundku ta neist kõigist rõõmu.+ Ärgu ta aga unustagu, et ka pimedusepäevi võib olla palju — kõik, mis tuleb, on tühisus.+
9 Rõõmusta, noor mees, oma nooruses ja su süda olgu rõõmus nooruspäevil. Käi oma südame järgi ja mine, kuhu silmad sind juhivad, aga tea, et Jumal viib sind kõige selle pärast kohtusse*.+
10 Heida seepärast kõik koormav oma südamest ja hoia kõik paha eemal oma ihust, sest noorus ja elu õitseaeg on kaduvad*.+
Allmärkused
^ Viitab kas eluvaimule või Jumala vaimule.
^ Võib tõlkida ka „et Jumal nõuab sinult selle kõige pärast aru”.
^ Võib tõlkida ka „tühisus”.
