Koguja 9:1–18

  • Kõigil on sama lõpp (1–3)

  • Naudi elu, ehkki oled surelik (4–12)

    • Surnud ei tea midagi (5)

    • Surmavallas ei tehta midagi (10)

    • Aeg ja ettearvamatud sündmused (11)

  • Tarkust ei hinnata alati (13–18)

9  Ma uurisin kõike seda hoolega ja jõudsin järeldusele, et nii õiged kui ka targad, samuti nende teod, on Jumala käes.+ Inimesed ei tea midagi armastusest ega vihkamisest, mis oli enne neid. 2  Kõigil on sama lõpp:+ õigel ja jumalatul,+ heal, puhtal ja ebapuhtal, ohvri toojal ja sellel, kes seda ei too. Hea inimene ja patustaja on ühesugused, samuti see, kes annab mõtlematult vande, ja see, kes ei kiirusta vande andmisega. 3  Üks õnnetus, mis sünnib päikese all, on see: kuna kõigil on sama lõpp,+ on inimeste süda täis kurjust; terve elu on nende südames meeletus ja siis nad surevad. 4  Kes on elavate hulgas, sellel on veel lootust, sest elus koer* on parem kui surnud lõvi.+ 5  Elavad teavad, et nad surevad,+ kuid surnud ei tea midagi.+ Ka ei saa nad enam tasu, sest igasugune mälestus neist ununeb.+ 6  Kadunud on ka nende armastus, vihkamine ja kadedus ning nad ei saa enam osa sellest, mida päikese all tehakse.+ 7  Mine söö rõõmuga oma leiba ja joo rõõmsa südamega oma veini,+ sest Jumalal on su tegude üle hea meel.+ 8  Olgu su riided alati valged* ja ära jäta panemata õli oma pea peale.+ 9  Naudi elu oma armsa naisega+ kõigil oma tühise elu päevil, mis Jumal on sulle päikese all andnud, kõigil oma tühiseil päevil, sest see on su osa elus ja tasu kõva töö eest, millega sa end päikese all vaevad.+ 10  Kõike, mida su käsi suudab teha, tee kogu jõust, sest surmavallas*, kuhu sa lähed, ei tehta tööd ega plaane, seal pole teadmisi ega tarkust.+ 11  Veel nägin ma päikese all seda, et kiire ei võida alati jooksu ega vägev lahingut,+ et targal pole alati leiba, arukal rikkust+ ega taiplikul edu,+ sest ettearvamatud sündmused tabavad* neid kõiki. 12  Ei tea ju inimene oma aega.+ Nii nagu kalad püütakse surmavõrku ja linnud püünisesse, nii püütakse ka inimlapsed lõksu õnnetuse ajal, mis neid äkitselt tabab. 13  Järgmistki tõdesin ma päikese all tarkuse kohta ja see avaldas mulle muljet. 14  Oli üks väike linn, kus oli vähe mehi. Vägev kuningas tuli selle vastu, piiras selle ümber ja ehitas suured piiramisrajatised. 15  Seal oli üks vaene, kuid tark mees, kes oma tarkusega linna päästis. Mitte keegi aga ei pidanud seda vaest meest meeles.+ 16  Ma mõtlesin: „Tarkus on parem kui vägevus,+ kuid vaese tarkust põlatakse ja tema sõnu ei võeta kuulda.”+ 17  Parem kuulata tarkade mahedaid sõnu kui valitseja karjumist rumalate keskel. 18  Tarkus on parem kui sõjarelvad, kuid üksainus patustaja võib hävitada palju head.+

Allmärkused

Iisraellaste silmis oli koer põlastusväärne loom.
Heledad riided olid vastandina leinariietele hea tuju märgiks.
Sümboolne paik, kus inimesed magavad surmaund. (Vt „Sõnaseletusi”.)
Võib tõlkida ka „sest aeg ja juhus tabab”.