Laulud (Psalmid) 104:1–35
104 Kiida, mu hing, Jehoovat!+Oo, Jehoova, mu Jumal, sa oled väga suur.+Ülevusse* ja auhiilgusse oled sa riietunud.+
2 Valguserüüsse oled sa mähkunud.+Sa laotad taeva laiali kui telgiriide,+
3 toetad oma ülakambri talad vetele ülal,+teed pilvedest endale tõlla,+liigud tuule tiivul.+
4 Sa teed oma inglid tuulteks*,teenijad tuleleekideks.+
5 Sa rajasid maa selle alusele,+see ei kõigu mitte iial.+
6 Sa katsid selle sügavate vetega kui riidega.+Veed laotusid üle mägede.
7 Veed põgenesid sinu noomimise peale,+pagesid õudusest su kõuemüra kuuldes,
8 mäed tõusid+ ja orud vajusidpaika, mis sa olid neile rajanud.
9 Sa seadsid piiri, mida veed ei või ületada,+et nad ei kataks enam iial maad.
10 Sa saadad allikad vadidesse,veed voolavad mägede vahel.
11 Neist saavad juua kõik metsloomad,metseeslid käivad seal kustutamas janu.
12 Vete ääres puhkavad taeva linnud,okste vahelt kostab nende laul.
13 Sa joodad mägesid oma ülakambreist.+Sinu tööde viljast küllastub maa.+
14 Sa lased tärgata rohu kariloomadeleja taimed inimeste tarvis,+et maa annaks toitu:
15 veini, mis rõõmustab inimese südant,+õli, mis paneb ta palge läikima,leiba, mis kinnitab sureliku südant.+
16 Sinu puud, Jehoova, joovad janu täis,Liibanoni seedrid, mis sa istutasid,
17 kus linnud endale pesa punuvad.Toonekured+ aga pesitsevad kadakapuude* ladvus.
18 Kõrged mäed on kaljukitsedele,+kaljurünkad varjupaigaks kaljudamaanidele.+
19 Kuu oled sa teinud aegade näitajaks,päike teab oma loojumisaega.+
20 Sa tood pimeduse ja saabub öö,+selle varjus uitavad ringi kõik metsloomad.
21 Noored lõvid möirgavad saagihimus,+nõuavad Jumalalt toitu.+
22 Kui päike tõuseb,nad varjuvad, heidavad pesapaikadesse.
23 Siis asub tegutsema inimene,ta rügab kuni õhtuni.
24 Kui palju on sinu tegusid, Jehoova!+Kõik oled sa teinud targalt.+Maa on täis sinu looduid.
25 Siin on meri, suur ja lai,see kihab loendamatuist loomadest, nii väikestest kui suurtest.+
26 Seal seilavad laevad,seal on leviatan*,+ kelle sa panid sinna mängima.
27 Nad kõik ootavad sind,et annaksid neile toitu õigel ajal.+
28 Mida sa neile annad, seda nad koguvad.+Kui avad oma käe, saavad nad külluses kõike head.+
29 Kui peidad oma palge, nad ehmuvad.Kui võtad neilt eluvaimu, nad surevad, lähevad tagasi põrmu.+
30 Kui läkitad oma vaimu, nad luuakse,+sa uuendad maa näo.
31 Jehoova au püsib igavesti.Jehoova rõõmustab oma tegude üle.+
32 Ta vaatab maad, see väriseb,puudutab mägesid, need suitsevad.+
33 Ma laulan Jehoovale+ kogu oma elu,ma laulan kiitust* oma Jumalale, kuni elan.+
34 Meeldigu talle mu mõtted*.Jehoovast tunnen ma rõõmu.
35 Aga patused kaovad maa pealt,jumalatud saavad otsa.+Kiida, mu hing, Jehoovat! Kiitke Jaahi!*
Allmärkused
^ Võib tõlkida ka „väärikusse”.
^ Sõna-sõnalt „vaimudeks”.
^ Vt „Sõnaseletusi”.
^ Vt „Sõnaseletusi”.
^ Võib tõlkida ka „toon pillimänguga kiitust”.
^ Teine võimalik tähendus: „mu mõlgutused temast”.
^ Võib tõlkida ka „halleluuja”. Jaah on nime Jehoova lühivorm.
