Laulud (Psalmid) 137:1–9
137 Babüloni jõgede ääres,+ seal me istusimeja nutsime, kui meenutasime Siionit.+
2 Tema paplite otsariputasime oma lüürad.+
3 Seal nõudsid vangistajad meilt laulu,+pilkajad meelelahutust:„Laulge meile üks Siioni laul!”
4 Kuidas saaksime laulda Jehoova lauluvõõral pinnal?
5 Kui peaksin su unustama, oo, Jeruusalemm,siis unustagu ka mu parem käsi kõik*!+
6 Kleepugu mu keel suulakke,kui ma sind ei meenuta,kui ma ei tõsta Jeruusalemma kõrgemaleoma suurimast rõõmust!+
7 Oo, Jehoova, meenutaneid edomlaste sõnu Jeruusalemma langemise päeval:„Kiskuge see maha! Kiskuge see alusmüürini maha!”+
8 Sa Babüloni tütar, keda ootab häving,+õnnelik on see, kes tasub sulle nõnda,nagu sina tegid meile.+
9 Õnnelik on see, kes haarab su lapsedja virutab nad vastu kaljut.+
Allmärkused
^ Teine võimalik tähendus: „siis kärbugu mu parem käsi”.