Laulud (Psalmid) 141:1–10
Taaveti laul.
141 Oo, Jehoova, sind ma hüüan.+Tõtta mulle appi!+Pane tähele, kui sind hüüan.+
2 Olgu mu palve suitsutusrohuks+ su ees,+mu ülestõstetud käed kui õhtune roaohver.+
3 Oo, Jehoova, pane valvur mu suu ette,vahimees mu huulte uksele.+
4 Ära luba mu südamel halva poole pöörduda,+et ma ei teeks kurja koos õelategaega sööks nende maiuspalu.
5 Õige löögu mind — see on truu armastus.+Tema noomigu mind — see on kui õli mu pea peale,+sellest mu pea ei keeldu.+Ma palvetan tema eest ka ta õnnetuses.
6 Kuigi rahva juhid on kaljult alla tõugatud,kuulab rahvas mu sõnu, sest need on meeldivad.
7 Nagu kündes keeratakse maa pahupidi,nii on meie luud pillutatud surmavalla suhu.
8 Ent minu silmad vaatavad sinu poole, kõrgeim valitseja Jehoova.+Sina oled mu varjupaik.Ära võta mult elu!
9 Hoia mind mulle seatud lõksu lõugadest,hoia mind nurjatute püünistest!
10 Jumalatud langevad üheskoos oma võrkudesse,+mina aga pääsen neist mööda.
