Laulud (Psalmid) 2:1–12
2 Miks rahvad möllavad,rahvahõimud sepitsevad* tühja?+
2 Maa kuningad astuvad välja,võimukandjad kogunevad* kui üks mees+Jehoova ja tema võitu vastu.+
3 Nad ütlevad: „Rebigem katki nende ahelad,heitkem endalt ära nende köidikud!”
4 Kes istub taevasel troonil, naerab,Jehoova pilkab neid.
5 Ta kõneleb nendega oma vihas,kohutab neid tulises meelepahas.
6 Ta ütleb: „Ma olen seadnud oma kuninga+oma pühale mäele Siionile.”+
7 Ma annan teada Jehoova otsuse,ta ütles mulle: „Sina oled mu poeg,+täna sai minust su isa.+
8 Küsi minult ja ma annan rahvad sulle pärandiks,maa ääred su omandiks.+
9 Sa purustad nad raudse valitsuskepiga,+lööd kildudeks kui savinõu.”+
10 Ja nüüd, kuningad, toimige arukalt,maa kohtumõistjad, laske end noomida*!
11 Teenige Jehoovat kartusega,rõõmutsege värisedes.
12 Austage Poega,*+ et Jumal ei vihastuksja te oma teelt sootuks ei häviks,+sest tema viha süttib kiiresti.
Õnnelikud on kõik, kes otsivad varju tema juurest.
Allmärkused
^ Võib tõlkida ka „mõtlevad”.
^ Võib tõlkida ka „peavad nõu”.
^ Võib tõlkida ka „võtke hoiatust kuulda”.
^ Sõna-sõnalt „andke suud Pojale”.
