Laulud (Psalmid) 35:1–28
Taaveti laul.
35 Oo, Jehoova, kaitse mind mu kohtuasjas mu vastaste vastu,+võitle nendega, kes minu vastu võitlevad.+
2 Võta väike ja suur kilp,+tõuse ja kaitse mind,+
3 tõsta oda ja tapper mu tagaajajate vastu.+Ütle mulle: „Mina olen su pääste.”+
4 Tundku häbi ja alandust need, kes jahivad mu elu.+Taganegu häbistatult need, kes mõtlevad mind hävitada.
5 Olgu nad kui aganad tuules,Jehoova ingel ajagu nad ära.+
6 Olgu nende tee pime ja libe,kui Jehoova ingel neid taga ajab.
7 Sest põhjuseta on nad seadnud mulle püünisvõrgu,põhjuseta kaevanud mulle augu.
8 Tabagu neid ootamatu häving,püüdku nende enda seatud võrk,langegu nad sellesse ja hävigu.+
9 Mina aga tunnen rõõmu Jehoovast,juubeldan tema päästetegude üle.
10 Kõik mu luud ütlevad:„Jehoova, kes on selline kui sina?Sa päästad abitu tugevama käest,+abitu ja vaese röövlite käest.”+
11 Õelad tunnistajad astuvad ette,+küsivad mult asju, millest ma midagi ei tea.
12 Nad tasuvad mulle head halvaga,+mu hinges on lein.
13 Kui nemad olid haiged, katsin mina end kotiriidega,vaevasin paastumisega oma hinge,ja kui mu palve tuli tühjalt tagasi,
14 kõndisin ma ringi, nagu oleks leinanud sõpra või venda,olin kurbusest kummargil, nagu leinanuks oma ema.
15 Ent kui mina komistasin, tulid nad rõõmsalt kokku,nad tulid kokku, et mind ootamatult lüüa,kiskusid mu tükkideks ega vaikinud.
16 Jumalatud pilkavad mind põlglikult,*kiristavad mu peale hambaid.+
17 Jehoova, kui kaua sa vaatad seda kõrvalt?+Päästa mind nende rünnakute käest,+mu hinnaline elu* noorte lõvide küüsist.+
18 Siis ma tänan sind suures koguduses,+kiidan sind hulga rahva seas.
19 Ära lase neil, kes on põhjuseta mu vaenlased, mind parastada,ära lase neil, kes mind alusetult vihkavad,+ õelalt silma pilgutada.+
20 Sest nad ei räägi rahust,vaid sepitsevad pettust maa rahulike vastu.+
21 Nad avavad suu, et mind süüdistada,ja ütlevad: „Paras! Paras! Nüüd on meie silmad seda näinud!”
22 Oo, Jehoova, sa näed seda. Ära vaiki!+Jehoova, ära ole minust kaugel!+
23 Ärka ja tõuse, et mind kaitsta,mu Jumal Jehoova, kaitse mind mu kohtuasjas.
24 Mõista mulle kohut oma õigust mööda,+ Jehoova, mu Jumal,ära lase neil mu üle kahjurõõmu tunda.
25 Ärgu nad eales mõelgu: „Paras! Seda me tahtsimegi!”Ärgu nad kunagi öelgu: „Me oleme ta neelanud!”+
26 Tabagu häbi ja põlgus kõiki,kes rõõmustavad mu õnnetuse üle.Riietugu häbisse ja alandusse need, kes suurustavad mu ees.
27 Aga kes rõõmustavad mu õiguse üle, hõisaku,nad öelgu alati:„Ülistatud olgu Jehoova, kel on hea meel oma teenija rahupõlvest!”+
28 Siis ma kõnelen sinu õigusest,*+kiidan sind kogu päeva.+
Allmärkused
^ Teine võimalik tähendus: „jumalatud, kes mind leivatüki pärast pilkavad”.
^ Sõna-sõnalt „mu ainus”, millega mõeldakse hinge ehk elu.
^ Võib tõlkida ka „siis ma mõtisklen sinu õiguse üle”.
