Laulud (Psalmid) 39:1–13
Juhatajale: jedutuun*.+ Taaveti laul.
39 Ma ütlesin: „Ma valvan oma samme,et ma ei patustaks oma keelega.+Ma valvan oma suud, talitsen seda,+kuni jumalatu on mu ees.”
2 Ma olin sõnatu ja vaikisin,+ei rääkinud isegi head,kuid mu piin oli suur*.
3 Süda mu sees hõõgus,tuli leegitses mus mõtiskelu ajal.Siis lausus mu keel:
4 „Oo, Jehoova, anna mulle aimu, millal tuleb mu lõpp,mis on mu elupäevade pikkus,+et võiksin teada oma elu lühidust*.
5 Tõesti, päevi oled sa andnud mulle pisut,*+mu eluiga su ees on tühine.+Kui inimene paistabki tugev ja kindel, on ta vaid hingeõhk.+ (sela)
6 Inimene kõnnib varjuna,tormab asjata ringi,*kuhjab rikkust ega tea, kes saab seda nautida.+
7 Millele saan siis loota, Jehoova?Sina oled mu ainuke lootus.
8 Vabasta mind kõigist mu üleastumistest.+Ära lase rumalal mind põlualuseks teha.
9 Ma olen sõnatuega suuda avada suud,+sest sina oled kõike seda teinud.+
10 Võta oma nuhtlus mu pealt.Ma olen su käelöökidest kurnatud.
11 Sa manitsed inimest, karistad teda eksimuse eest,+hävitad tema kalli vara, nii nagu teeb seda koi.Tõesti, inimene pole muud kui hingeõhk.+ (sela)
12 Kuula mu palvet, Jehoova,pane tähele mu appihüüdu.+Ärgu jäägu sul märkamata mu pisarad.Sest ma olen sulle kui muulane,+läbirändaja* nagu kõik mu esiisad.+
13 Pööra minult oma karm pilk, et võiksin taas rõõmus olla,enne kui kaon ja mind pole enam.”
Allmärkused
^ Vt „Sõnaseletusi”.
^ Võib tõlkida ka „mu piin vaid kasvas”.
^ Võib tõlkida ka „kui kaduv ma olen”.
^ Võib tõlkida ka „mu elu oled sa teinud kämblalaiuseks”.
^ Võib tõlkida ka „teeb tühjast kära”.
^ Võib tõlkida ka „ümberasuja”.
