Laulud (Psalmid) 49:1–20
Juhatajale. Korahi poegade laul.+
49 Kuulake seda, kõik rahvad,pange tähele, kõik maailma elanikud,
2 nii väiksed kui ka suured,nii rikkad kui ka vaesed.
3 Mu suu kõneleb tarku sõnu,mu südame mõlgutustest+ hoovab arusaamist.
4 Ma panen tähele tarkusesõna,lüüra saatel seletan oma mõistatuse.
5 Miks peaksin kartma hädaajal,+kui mind piiravad õelad, kes püüavad mind maha paisata?
6 Neist, kes loodavad oma jõukusele,+kiitlevad oma suure rikkusega,+
7 ei saa ükski eales lunastada oma vendaega anda venna eest Jumalale luna+
8 (inimelu lunastushind on liiga kõrgeja jääb neile alatiseks kättesaamatuks),
9 nii et see võiks elada igavesti ega näeks hauasügavust.+
10 On näha, et targadki surevad,rumal ja arutu hukkuvad üheskoos,+peavad jätma oma rikkuse teistele.+
11 Nad soovivad, et nende majad püsiks igavesti,nende telgid põlvest põlve.Oma valdused on nad nimetanud enda järgi.
12 Kuid inimene, olgugi ta austatud, ei jää püsima,+ta pole parem loomast, kes hukka saab.+
13 Selline on rumalate tee,+ka nende tee, kes käivad nende jälgedes, kellele meeldivad nende targutused. (sela)
14 Tapalambaina on nad määratud surmavalda,surm karjatab neid.Õiged valitsevad nende üle+ hommikul.Kõik jäljedki neist kaovad,+nende koduks saab surmavald, mitte palee.+
15 Mind aga Jumal lunastab surmavalla võimusest,+ta haarab minust kinni. (sela)
16 Ära karda, kui keegi saab rikkaks,kui tema maja hiilgus kasvab,
17 sest surres ei saa ta midagi kaasa võtta,+tema hiilgus ei lähe temaga ühes.+
18 Oma eluajal õnnitleb ta ennast+
(ka sind ülistatakse, kui sul läheb hästi),+
19 kuid lõpuks liitub ta oma esiisadega.Enam iial ei näe nad valgust.
20 Inimene, kes seda ei mõista, olgugi ta austatud,+pole parem loomast, kes hukka saab.
