Laulud (Psalmid) 52:1–9
Juhatajale. Maskil.* Taaveti laul, mille ta tegi pärast seda, kui edomlane Doeg oli öelnud Saulile, et Taavet on tulnud Ahimeleki majja.+
52 Miks kelgid kurjade tegudega, sa vägev mees?+Jumala truu armastus püsib kogu päeva.+
2 Su keel, terav kui habemenuga,+sepitseb kurja, on pettuse tööriist.+
3 Sa armastad halba rohkem kui head,valetada enam kui kõnelda õigust. (sela)
4 Sa armastad hävitavaid sõnu,sa valelik keel!
5 Seepärast kisub Jumal su lõplikult maha,+haarab sust kinni, veab su telgist ära,+juurib välja elavate maalt.+ (sela)
6 Õiged näevad seda ja tunnevad aukartust,+nad naeravad õela üle:+
7 „Ennäe meest, kes ei teinud Jumalat oma varjupaigaks,+vaid lootis oma suurele rikkusele,+oma kurjadele plaanidele!”
8 Kuid mina olen nagu lopsakas õlipuu Jumala kojas,ma loodan Jumala truu armastuse peale+ ikka ja igavesti.
9 Ma tänan sind igavesti su tegude eest,+loodan sinu ustavate ees su nimele,+sest see on hea.
Allmärkused
^ Vt „Sõnaseletusi”.
