Laulud (Psalmid) 57:1–11

  • Palve, et Jumal oleks armuline

    • Varjupaik Jumala tiibade all (1)

    • Vaenlased kukuvad enda kaevatud auku (6)

Juhatajale: „Ära hävita”. Taaveti laul. Miktam.* Ajast, kui ta põgenes Sauli eest koopasse.+ 57  Ole mulle armuline, Jumal, ole mulle armuline,sest sinu juurest otsin ma varju,+sinu tiibade alt otsin ma varju, kuni hädad on möödas.+  2  Ma hüüan Jumala, Kõigekõrgema poole,tõelise Jumala poole, kes teeb mu hädadele lõpu.  3  Taevast saadab ta abi ja päästab mu.+Ta ajab segadusse selle, kes haarab mu järele. (sela)Jumal saadab oma truu armastuse ja ustavuse.+  4  Lõvid on mu ümber piiranud.+Isegi magama heitma pean nende keskel, kes tahavad mind neelata,kelle hambad on odad ja nooled,kelle keel on terav mõõk.+  5  Ole ülistatud üle taeva, oo, Jumal,su auhiilgus ulatugu üle maa!+  6  Mu jalgadele on nad seadnud võrgu.+Mure on mind küüru vajutanud.+Nad kaevasid mu teele augu,aga kukkusid sinna ise.+ (sela)  7  Mu süda on kindel, oo, Jumal,+mu süda on kindel.Ma laulan pillihelide saatel.  8  Ärka, mu sisemus*,ärka, keelpill, ka sina, lüüra!Ma äratan koidiku.+  9  Ma tänan sind rahvaste seas, Jehoova,+laulan sulle kiitust* rahvahõimude keskel.+ 10  Sest su truu armastus on suur, see ulatub taevani,+sinu ustavus pilvedeni. 11  Ole ülistatud üle taeva, oo, Jumal,su auhiilgus ulatugu üle maa!+

Allmärkused

Sõna-sõnalt „au”.
Võib tõlkida ka „kiidan sind pillimänguga”.