Laulud (Psalmid) 58:1–11
-
Jumal on maa kohtumõistja
-
Palve, et jumalatuid karistataks (6–8)
-
Juhatajale: „Ära hävita”. Taaveti laul. Miktam.*
58 Kas saate rääkida õigusest, kui vaikite?+Kas saate mõista õiglast kohut, te inimlapsed?+
2 Te sepitsete südames ülekohut,+teie käed külvavad maal vägivalda.+
3 Juba ilmavalgust nähes on jumalatud eksiteel,sünnist saati on nad isemeelsed ja valelikud.
4 Nende mürk on nagu madude mürk,+nad on kurdid kui kobra, kes suleb kõrvad
5 ega kuula taltsutajate häält,nende üliosavaid lausumisi.
6 Jumal, löö neil hambad suust,murra lõvide lõuad, Jehoova!
7 Kadugu nad kui vesi, mis ära voolab.Vinnastagu ta oma vibu ja langegu nad tema nooltest.
8 Olgu nad kui teod, kes oma teel kuivavad,olgu nad kui surnult sündinu, kes iial päikest ei näe.
9 Enne kui teie pajad saavad tunda ogapõõsaste leeki,viib ta toored ja ka põlevad raod tormituulena ära.+
10 Õige rõõmutseb, sest on näinud kättemaksu.+Tema jalad kümblevad jumalatu veres.+
11 Siis öeldakse: „Õiget ootab kindel tasu.+Tõesti, on olemas Jumal, kes maa peal kohut mõistab.”+
Allmärkused
^ Vt „Sõnaseletusi”.
