Laulud (Psalmid) 6:1–10

  • Palve, et Jehoova oleks armuline

    • Surnud ei täna Jumalat (5)

    • Jumal kuuleb anumist (9)

Juhatajale: keelpillide saatel šeminitis*. Taaveti laul. 6  Oo, Jehoova, ära noomi mind oma vihas,ära manitse oma raevus!+  2  Ole mulle armuline, Jehoova, sest olen nõrkemas.Tee mind terveks, Jehoova,+ sest mu luud vabisevad.  3  Ma olen suures segaduses.+Ma küsin sinult, Jehoova, kui kaua veel?+  4  Pöördu, Jehoova, ja päästa mind,+vabasta mind oma truu armastuse pärast.+  5  Sest surmas ei meenutata sind.Kes surmavallas* tänab sind?+  6  Ma olen väsinud ohkamast.+Öö läbi leotan ma pisaratega oma voodit,ujutan nutuga oma sängi.+  7  Mu silmad on kurbusest töntsiks jäänud,+tuhmistunud* kõigi mu ahistajate pärast.  8  Taganege minust, kõik, kes teete kurja,sest Jehoova kuuleb mu nuttu.+  9  Jehoova kuuleb mu anumist,+Jehoova võtab vastu mu palve. 10  Kõik mu vaenlased jäävad häbisse ja kohkuvad,ühtäkki taanduvad nad häbistatult.+

Allmärkused

Sümboolne paik, kus inimesed magavad surmaund. (Vt „Sõnaseletusi”.)
Võib tõlkida ka „vanaks jäänud”.