Laulud (Psalmid) 60:1–12

  • Jumal alistab vaenlased

    • Inimeste abi on tühine (11)

    • „Jumal annab meile jõudu” (12)

Juhatajale: „Meenutuse liilia”. Miktam.* Taaveti õpetuslaul, mille ta tegi pärast seda, kui ta oli võidelnud Aram-Naharaimi* ja Aram-Sooba rahvaga ning kui Joab oli tulnud tagasi ja löönud Soolaorus maha 12 000 edomlast.+ 60  Oh, Jumal, sa oled meid hüljanud, tunginud meie kaitsest läbi.+Sa vihastusid meie peale, kuid võta meid nüüd tagasi.  2  Sa panid maa vappuma, lõhestasid selle.Paranda selle praod, sest see on kokku varisemas.  3  Sa lasid oma rahval näha raskusi,sa jootsid meile veini, mis paneb meid vaaruma.+  4  Anna märku* neile, kes sind kardavad,et nad põgeneksid ja põikaksid noole eest kõrvale. (sela)  5  Päästa meid oma parema käega ja vasta meile,et sinu armsad saaksid vabaks.+  6  Jumal oma pühaduses* on öelnud:„Ma juubeldan, annan Sekemi pärandiks,+mõõdan välja Sukkoti oru.+  7  Gilead on minu nagu Manassegi,+Efraim on mu kiiver*,Juuda minu käskijasau.+  8  Moab on mu pesunõu,+Edomi peale ma heidan oma sandaali,+üle Vilistimaa hõiskan võidukalt.”+  9  Kes aitab mul vallutada ümberpiiratud* linna?Kes juhib mind Edomi vastu?+ 10  Kas mitte sina, Jumal, ei hüljanud meid,sina, meie Jumal, kes ei välju enam ühes meie vägedega?+ 11  Aita meid hädas,sest inimeste abi on tühine.+ 12  Jumal annab meile jõudu,+tema tallab meie vastased jalge alla.+

Allmärkused

St Mesopotaamia.
Teine võimalik tähendus: „sa oled andnud märku”.
Teine võimalik tähendus: „oma pühas paigas”.
Sõna-sõnalt „kindlus”.
Teine võimalik tähendus: „kindlustatud”.