Laulud (Psalmid) 62:1–12
Juhatajale: jedutuun*. Taaveti laul.
62 Ma ootan vaikselt Jumalat.Temalt tuleb mulle pääste.+
2 Tema on mu kalju ja pääste, mu kindel varjupaik,+seepärast ei kõigu ma liialt.+
3 Kui kaua te ründate meest, et teda tappa?+Te kõik olete kui viltused seinad, nagu varisemisohtlikud müürid.*
4 Nad peavad nõu, et tõugata ta tema kõrgelt kohalt*.Neile meeldib rääkida valet.Suuga nad õnnistavad, kuid sisimas neavad.+ (sela)
5 Ma ootan vaikselt Jumalat,*+sest tema annab mulle lootuse.+
6 Tema on mu kalju ja pääste, mu kindel varjupaik,ma ei kõigu eal.+
7 Mu pääste ja au on Jumala käes.Jumal on mu tugev kalju ja kindlus.+
8 Looda talle, rahvas, igal ajal.Valage tema ette välja oma süda.+Jumal on meie pelgupaik.+ (sela)
9 Inimlapsed on pelk hingeõhk,inimesepojad vaid meelepete.+Üheskoos kaalule panduna on nad hingeõhustki kergemad.+
10 Ära looda väljapressimisele,ära oota tulu röövimisest.Kui su varandus kasvab, ärgu kiindugu sellesse su süda.+
11 Korra on Jumal rääkinud, kaks korda olen kuulnud,et jõud on Jumala oma.+
12 Truu armastuski on sinu, Jehoova,+sest sina tasud igaühele ta tegude järgi.+
Allmärkused
^ Vt „Sõnaseletusi”.
^ Teine võimalik tähendus: „teie kõik, nagu oleks ta viltune sein, varisemisohtlik kivimüür”.
^ Võib tõlkida ka „et võtta temalt väärikus”.
^ Võib tõlkida ka „oota vaikselt Jumalat, mu hing”.
