Laulud (Psalmid) 75:1–10

  • Jumal mõistab õiglast kohut

    • Jumalatud peavad jooma Jehoova karikast (8)

Juhatajale: viisil „Ära hävita”. Aasafi laul.+ 75  Me täname sind, Jumal, me täname sind.Su nimi on meiega,+rahvas kuulutab su imelisi tegusid.  2  Sa ütled: „Kui ma määran aja,siis mõistan ma õiglast kohut.  3  Kui maa ja kõik selle elanikud vabisesid,hoidsin mina selle sambaid kõikumast.” (sela)  4  Ma ütlen kelkijale: „Ära kiitle!”ja jumalatule: „Ära ülista oma jõudu!*  5  Ära ülista ülbelt oma jõudu,ära kõnele kõrgilt!  6  Sest ei idast, läänest ega lõunasttule ülendamist.  7  Jumal on kohtumõistja.+Tema alandab ühe ja ülendab teise.+  8  Jehoova käes on karikas,+see vahutab veinist, on täis kanget jooki.Ta kallab karika tühjaks,kõik jumalatud maa peal joovad selle tilgatumaks.”+  9  Mina aga kuulutan seda igavesti,laulan kiitust Jaakobi Jumalale*. 10  Sest ta ütleb: „Ma teen lõpu jumalatute jõule,õigete jõudu aga ülistatakse.”*

Allmärkused

Võib tõlkida ka „ära tõsta sarve kõrgele”. Sõna „sarv” kasutatakse Piiblis sageli jõu või võimu sümbolina.
Võib tõlkida ka „kiidan pillimänguga Jaakobi Jumalat”.
Võib tõlkida ka „ma raiun maha kõik jumalatute sarved, õigete sarved aga tõstetakse kõrgele”.