Laulud (Psalmid) 91:1–16
91 Kes elab Kõigekõrgema salapaigas,+see viibib Kõikvõimsa varju all.+
2 Ma ütlen Jehoovale: „Sina oled mu varjupaik ja kindlus,+mu Jumal, kelle peale ma loodan.”+
3 Sest tema päästab su linnupüüdja püünisest,kohutava katku küüsist.
4 Oma tiivasulgedega katab ta sind,tema tiibade all sa leiad varju.+Tema ustavus+ on suur kilp+ ja kaitsemüür.
5 Ei karda sa öösel varitsevaid õudusi+ega päeval lendavat noolt,+
6 ei ööpimeduses hiilivat katkuega keskpäeval laastavat hävitust.
7 Tuhat langeb su kõrvalt,kümme tuhat su paremalt poolt,aga sind need hädad ei puutu.+
8 Sa vaid vaatad oma silmaga,näed, kuidas jumalatud saavad karistuse.
9 Sest öeldes „Jehoova on mu varjupaik”,tegid sa Kõigekõrgema oma eluasemeks*.+
10 Õnnetus ei taba sind,+nuhtlus ei tule su telgi ligi.
11 Sest ta annab oma inglitele+ käsukaitsta sind kõigil su teedel.+
12 Nad kannavad sind kätel,+et sa oma jalga vastu kivi ei lööks.+
13 Sa trambid noore lõvi ja kobra peal,tallad jalge alla võimsa lõvi ja suure mao.+
14 Jumal ütles: „Kuna ta on minusse kiindunud, siis päästan ma tema.+Ma kaitsen teda, sest ta tunnustab mu nime.+
15 Ta hüüab mind ja ma vastan talle.+Hädaajal ma olen temaga.+Ma vabastan ta ja tõstan ausse.
16 Ma annan talle palju elupäevi,+lasen tal näha oma päästetegusid.”+
Allmärkused
^ Teine võimalik tähendus: „kindluseks”, „varjupaigaks”.
