Luuka 1:1–80
1 Paljud on võtnud ette koostada jutustuse sündmustest, mille toimumises me oleme täiesti kindlad+
2 ning millest oleme teada saanud nende sündmuste pealtnägijate käest,+ kes olid Jumala sõnumi kuulutajad algusest peale.+
3 Seepärast otsustasin ka mina kõik algusest alates täpselt järele uurida ja sinu jaoks, kõrgeauline Teofilos, loogilises järjekorras kirja panna,+
4 et sa näeksid, kui usaldusväärne on see, mida sulle on suusõnal õpetatud.+
5 Juudamaa kuninga Herodese* päevil+ elas üks preester nimega Sakarias, kes oli Abija teenistusrühmast.+ Tal oli Aaroni soost naine, kelle nimi oli Eliisabet.
6 Nad mõlemad olid Jumala silmis õiged ja elasid laitmatult kõigi Jehoova* käskude ja õigusnormide järgi.
7 Neil ei olnud aga last, sest Eliisabet oli viljatu, ja nad mõlemad olid kõrges eas.
8 Kui Sakarias oli täitmas preestrikohustusi Jumala ees, kuna oli tema teenistusrühma+ kord teenida,
9 siis heideti preestriameti kombe kohaselt liisku ja liisk langes temale, nii et tema läks Jehoova pühamusse suitsutusrohtu ohverdama.+
10 Suitsutusrohu ohverdamise tunnil oli rahvas väljas palvetamas.
11 Siis ilmutas end Sakariasele Jehoova ingel ja seisis suitsutusaltarist paremal pool.
12 Teda nähes Sakarias kohkus ja hakkas kartma.
13 Ent ingel ütles talle: „Ära karda, Sakarias, sest su anumist on kuulda võetud ja su naine Eliisabet sünnitab sulle poja. Pane talle nimeks Johannes.+
14 Sind valdab rõõm ja suur heameel ning paljud rõõmustavad tema sünni üle,+
15 sest ta saab Jehoova silmis suureks.+ Ta ei tohi juua veini ega muud alkoholi.+ Ta saab juba emaihus täis püha vaimu+
16 ja ta toob paljud iisraellased tagasi Jehoova, nende Jumala juurde.+
17 Ta läheb Jumala ees Eelija vaimus ja väes,+ et muuta isade süda laste oma sarnaseks+ ja pöörata sõnakuulmatud õigete arukuse poole, et rahvast Jehoovale ette valmistada.”+
18 Sakarias ütles inglile: „Kuidas ma saan selles kindel olla? Ma olen ju vana ja ka mu naine on kõrges eas.”
19 Ingel vastas talle: „Mina olen Gabriel,+ kes seisan Jumala lähedal,+ ning mind on saadetud sinuga rääkima ja kuulutama sulle seda head sõnumit.
20 Aga kuna sa ei ole uskunud mu sõnu, mis täituvad määratud ajal, siis jääd sa tummaks ega saa rääkida kuni nende sõnade täitumise päevani.”
21 Samal ajal ootas rahvas Sakariast ja imestas, et ta nii kauaks pühamusse jääb.
22 Kui ta välja tuli, ei saanud ta nendega rääkida ja nad taipasid, et ta oli pühamus midagi üleloomulikku* näinud. Ta väljendas end žestide abil, sest ta oli tumm.
23 Kui ta teenistuspäevad täis said, läks ta koju.
24 Mõne päeva pärast jäi tema naine Eliisabet lapseootele ja ei lahkunud viis kuud kodunt, öeldes:
25 „Nõnda on Jehoova mulle teinud neil päevil. Ta on pidanud mind meeles, et võtta ära mu häbi* inimeste keskel.”+
26 Tema kuuendal kuul saatis Jumal ingel Gabrieli+ Galilea linna Naatsaretti
27 neitsi+ juurde, kes oli kihlatud Joosepi-nimelise mehega Taaveti soost. Neitsi nimi oli Maarja.+
28 Sisse tulles ütles ingel: „Rahu sulle, sa ülimalt õnnistatu, Jehoova on sinuga!”
29 Maarja jahmus väga tema sõnade peale ja mõtles, mida see tervitus peaks küll tähendama.
30 Ingel ütles talle: „Ära karda, Maarja, sest sa oled Jumalale meelepärane.
31 Sa jääd lapseootele ja sünnitad poja.+ Pane talle nimeks Jeesus.+
32 Ta saab tuntuks+ ja teda hüütakse Kõigekõrgema pojaks.+ Jumal Jehoova annab talle tema isa Taaveti trooni+
33 ja ta valitseb kuningana igavesti Jaakobi soo üle ja tema kuningriigile* ei tule lõppu.”+
34 Maarja küsis inglilt: „Kuidas see võib juhtuda, kui ma pole mehega olnud?”+
35 Ingel vastas talle: „Sinu peale tuleb püha vaim+ ja Kõigekõrgema jõud varjab sind. Seepärast hüütakse teda, kes sünnib, pühaks,+ Jumala pojaks.+
36 Sinu sugulane Eliisabet, keda peeti viljatuks, kannab samuti ihus poega oma vanas eas ja ta on juba kuuendat kuud lapseootel.
37 Jumal suudab täide viia kõik, mis ta on öelnud.*”+
38 Siis ütles Maarja: „Sinu ees on Jehoova orjatar! Mulle sündigu su sõna järgi!” Seejärel ingel lahkus tema juurest.
39 Neil päevil seadis Maarja end teekonnaks valmis ja läks rutates mägismaale ühte Juuda linna.
40 Ta astus Sakariase majja ja tervitas Eliisabetti.
41 Kui Eliisabet Maarja tervitust kuulis, hüppas lapsuke tema üsas. Eliisabet sai täis püha vaimu
42 ja hüüdis valjusti: „Õnnistatud oled sa naiste seas ja õnnistatud on su ihuvili!
43 Kuidas küll on mulle saanud osaks selline au, et mu Isanda ema tuleb minu juurde?
44 Kui sinu tervituse hääl mu kõrvu kostis, siis hüppas lapsuke mu üsas suurest rõõmust.
45 Õnnelik oled sina, kes uskusid, mida sulle räägiti, sest kõik, mida Jehoova on sulle öelnud, läheb täide!”
46 Maarja ütles: „Ma ülistan Jehoovat+
47 ja mu süda on ülirõõmus Jumala, mu päästja pärast,+
48 kuna ta on hoolinud oma lihtsast orjatarist!+ Nüüdsest peale nimetavad mind õnnelikuks kõik põlvkonnad,+
49 sest vägev Jumal on teinud mulle suuri asju. Tema nimi on püha+
50 ja tema halastus on põlvest põlve nendega, kes teda kardavad.+
51 Ta on teinud oma käsivarrega vägevaid tegusid. Ta on pillutanud laiali need, kelle süda on ülbe.+
52 Ta on tõuganud võimukandjad troonidelt+ ja ülendanud alandlikud,+
53 on andnud näljastele küllaga head+ ja jõukad tühjade kätega minema saatnud.
54 Ta on tulnud appi oma teenijale Iisraelile, pidades meeles oma lubadust osutada halastust igavesti,+
55 nagu ta ütles meie esiisadele, Aabrahamile ja tema järeltulijatele.”+
56 Maarja jäi Eliisabeti juurde umbes kolmeks kuuks ja pöördus seejärel tagasi koju.
57 Siis jõudis Eliisabetil kätte sünnitamise aeg ja ta tõi ilmale poja.
58 Tema naabrid ja sugulased kuulsid, et Jehoova on osutanud talle suurt halastust, ning nad olid rõõmsad koos temaga.+
59 Kaheksandal päeval tulid nad last ümber lõikama+ ning nad kavatsesid panna talle isa järgi nimeks Sakarias.
60 Aga ta ema ütles: „Ei, tema nimeks saab Johannes.”
61 Seepeale ütlesid nad talle: „Sinu sugulaste seas pole ju kellelgi sellist nime.”
62 Siis küsisid nad žestide abil lapse isalt, mis tema tahaks pojale nimeks panna.
63 Sakarias palus endale tahvli ja kirjutas: „Tema nimi on Johannes.”+ Kõik panid seda imeks.
64 Sedamaid avanes Sakariase suu, ta keelepaelad pääsesid valla ning ta hakkas rääkima+ ja Jumalat ülistama.
65 Siis haaras kõiki naabruskonna inimesi kartus ning kõigest sellest räägiti kogu Juuda mägismaal.
66 Kõik, kes sellest kuulsid, hoidsid seda südames ja ütlesid: „Kes sellest lapsest küll saab?”, sest oli selge, et Jehoova käsi on temaga.
67 Tema isa Sakarias sai täis püha vaimu ja hakkas prohvetlikult rääkima, öeldes:
68 „Ülistatud olgu Jehoova, Iisraeli Jumal,+ sest ta on pööranud pilgu oma rahvale, et sellele vabastus tuua!+
69 Ta on tõstnud meile päästesarve*+ oma teenija Taaveti soost,+
70 nagu ta ütles juba vanal ajal oma pühade prohvetite kaudu,+
71 lubades meid päästa meie vaenlaste ja kõigi vihkajate käest,+
72 et halastada meile meie esiisade pärast ja mitte unustada oma püha lepingut,+
73 vannet, mille ta andis meie esiisale Aabrahamile.+
74 Ta lubas, et pärast vaenlaste käest päästmist annab ta meile imelise võimaluse teenida teda kartmatult,
75 ustavalt ja õigesti kõik meie elupäevad.
76 Aga sind, lapsuke, hüütakse Kõigekõrgema prohvetiks, sest sa lähed Jehoova ees, et valmistada ette tema teid+
77 ja kuulutada tema rahvale, et neile tuleb pääste pattude andekssaamise kaudu,+
78 sest meie Jumal on kaastundlik. Tema kaastunne taevast on meile kui koidusära,
79 mis valgustab neid, kes istuvad pimeduses ja surma varjus,+ ning juhib meid rahu teel.”
80 Laps kasvas suureks, tema vaim sai tugevaks. Ta elas kõrbes kuni päevani, mil ta ilmus Iisraeli rahva ette.
Allmärkused
^ Herodes Suur. (Vt „Sõnaseletusi”.)
^ Võib tõlkida ka „mingit nägemust”.
^ St häbi selle pärast, et tal polnud lapsi.
^ Võib tõlkida ka „kuningavalitsusele”. (Vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Jumala kuningriik”.)
^ Võib tõlkida ka „Jumalale pole miski võimatu”.
^ Võib tõlkida ka „vägeva päästja”. Sõna „sarv” kasutatakse Piiblis sageli jõu või võimu sümbolina.
