Luuka 15:1–32
15 Kõik maksukogujad ja patused kogunesid Jeesuse ümber teda kuulama.+
2 Seetõttu nurisesid variserid ja kirjatundjad: „See mees sõbrustab patustega ja sööb koos nendega.”
3 Siis rääkis ta neile sellise mõistujutu:
4 „Kui kellelgi teist on sada lammast ja ta kaotab neist ühe, eks jäta ta üheksakümmend üheksa lammast kõnnumaale ja lähe kadunut otsima, kuni ta tema leiab?+
5 Kui ta on tema leidnud, tõstab ta tema rõõmuga õlgadele,
6 läheb koju, kutsub kokku oma sõbrad ja naabrid ning ütleb neile: „Rõõmustage koos minuga, sest ma leidsin oma kadunud lamba!”+
7 Ma ütlen teile, et samamoodi on taevas ühe kahetseva patuse+ pärast rohkem rõõmu kui üheksakümne üheksa õige pärast, kellel pole vaja kahetseda.
8 Või milline naine, kellel on kümme drahmi* ja kes kaotab ühe drahmi, ei süüta lampi ega pühi oma maja ja otsi hoolega, kuni ta selle leiab?
9 Kui ta on selle leidnud, kutsub ta kokku sõbrannad ja naabrinaised ning ütleb: „Rõõmustage koos minuga, sest ma leidsin oma drahmi, mis kaduma läks!”
10 Ma ütlen teile, et samamoodi tunnevad Jumala inglid rõõmu ühe kahetseva patuse üle.”+
11 Siis Jeesus ütles: „Ühel mehel oli kaks poega.
12 Noorem neist ütles isale: „Isa, anna mulle kätte see osa varast, mis saab minule.” Isa jagaski oma vara nende vahel ära.
13 Mõne päeva pärast korjas noorem poeg kõik oma asjad kokku ja rändas kaugele maale. Ta raiskas seal oma vara ära, elades kergemeelset* elu.
14 Kui ta oli kõik ära kulutanud, tabas seda maad ränk näljahäda ja talle tuli puudus kätte.
15 Ta läks isegi ja sokutas end ühe selle maa kodaniku juurde ning see saatis ta oma väljadele sigu karjatama.+
16 Ta soovis, et saaks süüa kõhu täis jaanikaunadest, mida sead sõid, aga keegi ei andnud talle midagi.
17 Kui ta mõistusele tuli, ütles ta: „Mu isal on palju palgatöölisi ja neil on külluses leiba, mina aga suren siin nälga.
18 Ma lähen tagasi oma isa juurde ning ütlen talle: „Isa, ma olen teinud pattu taeva Jumala ja sinu vastu.
19 Ma pole enam väärt, et mind su pojaks hüütaks. Võta mind enda juurde palgatööliseks.””
20 Ta asuski teele oma isa juurde. Kui ta oli alles kaugel, märkas isa teda. Isal hakkas temast kahju ning ta jooksis talle vastu, kallistas teda ja andis talle hellalt suud.
21 Siis ütles poeg talle: „Isa, ma olen teinud pattu taeva Jumala ja sinu vastu.+ Ma pole enam väärt, et mind su pojaks hüütaks.”
22 Ent isa ütles oma orjadele: „Tooge kähku kõige parem rüü, pange see talle selga, pange talle sõrmus sõrme ja sandaalid jalga!
23 Tapke nuumvasikas ning sööme ja peame pidu!
24 Mu poeg oli surnud, kuid on saanud jälle elavaks,+ ta oli kadunud, kuid on nüüd leitud!” Ja nad hakkasid pidutsema.
25 Tema vanem poeg aga oli põllul. Kui ta sealt tagasi tulles maja lähedale jõudis, kuulis ta muusikat ja tantsuhäält.
26 Ta kutsus ühe sulase enda juurde ja küsis, mis toimub.
27 See ütles talle: „Sinu vend on tulnud koju ja su isa on tapnud nuumvasika, sest ta on saanud tema elusa ja tervena tagasi.”
28 Aga tema vihastus ja keeldus majja astumast. Siis tuli isa välja ja palus tal sisse tulla.
29 Tema aga vastas isale: „Mina olen nii palju aastaid sind orjanud ja pole ühtegi korda su käsust üle astunud, ja ometi pole sa iial andnud mulle üht kitsetallegi, et oleksin võinud koos oma sõpradega pidutseda.
30 Aga niipea kui tuli see sinu poeg, kes su vara koos prostituutidega ära raiskas, tapsid sa temale nuumvasika!”
31 Isa ütles talle: „Mu poeg, sina oled alati olnud koos minuga ja kõik, mis on minu, on sinu.
32 Aga nüüd on meil tarvis ju pidutseda ja rõõmutseda, sest sinu vend oli surnud, kuid on saanud elavaks, ta oli kadunud, kuid on nüüd leitud.””
