Markuse 11:1–33
11 Kui nad jõudsid Jeruusalemma lähedale Betfagesse ja Betaaniasse+ Õlimäel, saatis Jeesus välja kaks jüngrit,+
2 öeldes neile: „Minge sinna külla, mis eemalt paistab. Niipea kui te sinna jõuate, leiate kinniseotud eeslisälu*, kelle seljas ükski inimene pole veel istunud. Päästke ta lahti ja tooge siia.
3 Kui keegi ütleb teile: „Miks te seda teete?”, siis vastake: „Isandal on teda vaja ja ta saadab selle peagi tagasi.””
4 Nad läksid ja leidsidki sälu kõrvaltänaval ukse juurde seotuna ning päästsid ta lahti.+
5 Aga mõned, kes seal seisid, küsisid neilt: „Mis te teete? Miks te sälu lahti päästate?”
6 Nad vastasid neile täpselt nii, nagu Jeesus oli öelnud, ja neil lasti minna.
7 Jüngrid tõid sälu+ Jeesuse juurde ning panid oma pealisriided selle üle, ja ta istus selle selga.+
8 Paljud inimesed laotasid oma pealisriided tee peale, teised aga raiusid väljadelt haljaid oksi.+
9 Need, kes käisid Jeesuse ees ja taga, hüüdsid: „Too pääste!*+ Õnnistatud olgu, kes tuleb Jehoova nimel!+
10 Õnnistatud olgu meie isa Taaveti tulevane kuningriik*!+ Too pääste, sina, kes oled ülal kõrgustes!”
11 Kui Jeesus Jeruusalemma jõudis, läks ta templisse ja vaatas seal ringi. Aga kuna aeg oli juba hiline, läks ta koos nende kaheteistkümnega Betaaniasse.+
12 Järgmisel päeval lahkusid nad Betaaniast. Jeesus tundis nälga+
13 ja märkas eemalt tee ääres viigipuud, mis oli lehes. Ta läks vaatama, kas ta leiab sealt midagi. Aga kui ta selle juurde jõudis, ei leidnud ta midagi peale lehtede, sest polnud viigimarjade aeg.
14 Ta ütles puule: „Ärgu enam iial keegi sinust vilja söögu!”+ Ja tema jüngrid kuulsid seda.
15 Siis jõudsid nad Jeruusalemma. Jeesus läks templisse ning ajas välja kõik, kes seal ostsid ja müüsid, ning lükkas ümber rahavahetajate lauad ja tuvimüüjate pingid+
16 ega lubanud kellelgi midagi läbi templi kanda.
17 Ta õpetas neid, öeldes: „Kas pole mitte kirjutatud: „Minu koda nimetatakse kõigi rahvaste palvekojaks”?+ Aga teie olete teinud selle röövlikoopaks!”+
18 Peapreestrid ja kirjatundjad kuulsid sellest ning hakkasid otsima võimalust ta ära tappa.+ Nad kartsid teda, sest kogu rahvas oli tema õpetusest hämmastunud.+
19 Kui saabus õhtu, läksid nad linnast välja.
20 Varahommikul nägid nad viigipuust mööda minnes, et see on juurteni ära kuivanud.+
21 Peetrusele tuli eelmisel päeval juhtunu meelde ja ta ütles Jeesusele: „Rabi, vaata, viigipuu, mille sa needsid, on ära kuivanud.”+
22 Jeesus vastas neile: „Olgu teil usku Jumalasse!
23 Ma kinnitan teile, et kui keegi ütleb sellele mäele: „Tõuse oma paigast ja lange merre,” ega kahtle oma südames, vaid usub, et tema sõnad saavad teoks, siis nii lähebki.+
24 Seepärast ma ütlen teile: kui te palves midagi palute ja küsite, siis uskuge, et see on teil juba käes, ja te saategi.+
25 Kui te seisate ja palvetate, siis andke andeks kõik, milles teised on teie vastu eksinud, et teie taevane isa võiks ka teile teie väärsammud andeks anda.”+
26 ---*
27 Nad tulid jälle Jeruusalemma. Kui Jeesus templis jalutas, tulid tema juurde peapreestrid, kirjatundjad ja vanemad
28 ning küsisid temalt: „Mis õigusega sa neid tegusid teed? Kes on sulle nende tegemiseks voli andnud?”+
29 Jeesus ütles neile: „Mul on ka teile üks küsimus. Vastake mulle, siis ütlen minagi teile, mis õigusega ma neid tegusid teen.
30 Kas Johannese ristimine+ oli taevast või inimestest? Vastake mulle.”+
31 Siis nad arutasid omavahel: „Kui me ütleme: „Taevast”, siis ütleb ta: „Mispärast te siis teda ei uskunud?”
32 Aga kas me söandame öelda: „Inimestest”?” Nad kartsid rahvast, sest kõik arvasid, et Johannes oli tõesti olnud prohvet.+
33 Seetõttu vastasid nad Jeesusele: „Me ei tea.” Jeesus ütles neile: „Ega minagi teile ütle, mis õigusega ma neid tegusid teen.”
Allmärkused
^ Võib tõlkida ka „eeslitäku”.
^ Kr hosanna, mis tähendab „me palume, päästa”. See oli palve Jumalale, et ta päästaks Jeesuse.
^ Võib tõlkida ka „kuningavalitsus”.
