Markuse 12:1–44

  • Mõistujutt julmadest aednikest (1–12)

  • Jumal ja keiser (13–17)

  • Küsimus ülesäratamise kohta (18–27)

  • Kaks suurimat käsku (28–34)

  • Kas messias on Taaveti poeg? (35–37a)

  • Hoiatus kirjatundjate eest (37b–40)

  • Vaese lesknaise annetus (41–44)

12  Siis rääkis Jeesus neile mõistujutu: „Üks inimene rajas viinamäe,+ tegi selle ümber aia, raius sinna surutõrre ja ehitas torni.+ Ta andis viinamäe aednike kätte rendile ja rändas ise võõrsile.+  Saagikoristusajal saatis ta aednike juurde ühe orja, et see tooks neilt viinamäe vilju.  Aednikud aga võtsid orja kinni, peksid läbi ja saatsid tühjade kätega minema.  Ta saatis aednike juurde teisegi orja. Seda lõid nad pähe ja mõnitasid.+  Ta saatis veel ühe, kuid selle nad tapsid. Samuti saatis ta palju teisi, kellest osa nad peksid läbi ja osa tapsid.  Üks oli tal veel, tema armas poeg.+ Selle saatis ta aednike juurde viimasena, mõeldes: „Küllap nad mu pojast lugu peavad.”  Aednikud aga rääkisid omavahel: „See on pärija.+ Tapame ta ära ja pärand saab meile.”  Nad võtsid ta kinni, tapsid ära ja viskasid viinamäelt välja.+  Mida teeb nüüd viinamäe omanik? Ta tuleb, hukkab need aednikud ja annab viinamäe teistele.+ 10  Kas te pole lugenud seda kirjakohta: „Kivi, mille ehitajad kõrvale heitsid, on saanud nurga tipmiseks kiviks.+ 11  See on Jehoovalt ja on meie silmis imeline”?”+ 12  Siis tahtsid nad Jeesust kinni võtta, sest nad taipasid, et ta oli rääkinud selle mõistujutu nende kohta, kuid nad kartsid rahvast. Niisiis jätsid nad ta sinnapaika ja läksid ära.+ 13  Seejärel saatsid nad Jeesuse juurde mõned variserid ja Herodese pooldajad, et teda sõnadest lõksu püüda.+ 14  Kui need tulid, ütlesid nad Jeesusele: „Õpetaja, me teame, et sa armastad tõde ega otsi kellegi poolehoidu, sest sa ei otsusta inimeste üle pinnapealse mulje põhjal, vaid õpetad Jumala teed kooskõlas tõega. Kas on õige maksta keisrile pearahamaksu või mitte? 15  Kas meil tuleb maksta või ei tule?” Nähes neid läbi, et nad on silmakirjalikud, ütles ta neile: „Miks te mind kiusate? Tooge mulle näha üks denaar*.” 16  Nad tõidki ühe ja Jeesus küsis neilt: „Kelle kujutis ja pealiskiri see on?” Nad vastasid talle: „Keisri.” 17  Siis ütles Jeesus: „Andke keisrile, mis kuulub keisrile,+ ja Jumalale, mis kuulub Jumalale.”+ Ja nad olid tema sõnade üle hämmastunud. 18  Siis tulid Jeesuse juurde saduserid, kes ei usu ülesäratamist,+ ja pärisid temalt:+ 19  „Õpetaja, Mooses on kirjutanud meile, et kui mees sureb ja temast jääb maha naine, aga ei jää last, peab tema vend võtma selle naise ja soetama oma surnud vennale järglase.+ 20  Oli seitse venda. Esimene võttis naise, aga kui ta suri, ei jäänud temast järeltulijat. 21  Teine abiellus selle naisega, aga suri, jätmata samuti endast järeltulijat, ning kolmandaga juhtus niisamuti. 22  Kõik seitse jäid ilma järeltulijata ja viimaks suri ka naine. 23  Kelle naiseks nende seast saab ta pärast ülesäratamist? On ta ju olnud kõigi nende seitsme naine.” 24  Jeesus ütles neile: „Kas te pole mitte eksiteel, sellepärast et te ei tunne pühakirja ega Jumala väge?+ 25  Kui surnud üles äratatakse, ei võta nad naisi ega lähe mehele, vaid on nagu inglid taevas.+ 26  Mis aga puutub surnute ülesäratamisse, siis kas te pole lugenud Moosese raamatust põleva põõsa lugu, kuidas Jumal Moosesele ütles: „Mina olen Aabrahami Jumal, Iisaki Jumal ja Jaakobi Jumal”?+ 27  Tema pole mitte surnute, vaid elavate Jumal. Te eksite küll rängalt.”+ 28  Üks sinna tulnud kirjatundjatest, kes oli kuulnud neid väitlemas ja teadis, et ta oli neile hästi vastanud, küsis temalt: „Milline on kõikidest käskudest esimene*?”+ 29  Jeesus vastas: „Esimene on see: „Kuule, Iisrael! Jehoova, meie Jumal Jehoova, on üks ja ainus. 30  Armasta Jehoovat, oma Jumalat, kogu südamest ja hingest ning kogu oma mõistuse ja jõuga.”+ 31  Teine on see: „Armasta oma ligimest nagu iseennast.”+ Neist suuremat käsku ei ole.” 32  Kirjatundja ütles talle: „Õpetaja, sa ütlesid hästi ja kooskõlas tõega „Tema on üks ja ainus, ei ole kedagi teist peale tema”.+ 33  Ja see, kui armastada teda kogu südamest ja kogu oma mõistuse ja jõuga ning armastada ligimest nagu iseennast, on väärt kaugelt rohkem kui kõik põletusohvrid ja muud ohvrid.”+ 34  Kui nüüd Jeesus nägi, et too vastas arukalt, ütles ta temale: „Sa ei ole kaugel Jumala kuningriigist*.” Aga kellelgi polnud enam julgust temalt midagi küsida.+ 35  Jeesus õpetas templis edasi ja ütles: „Miks kirjatundjad ütlevad, et messias on Taaveti poeg?+ 36  Ütles ju Taavet püha vaimu kaudu:+ „Jehoova ütles mu isandale: „Istu mu paremale käele, kuni ma panen su vaenlased su jalge alla.””+ 37  Taavet ise nimetab teda isandaks. Kuidas siis messias saab olla Taaveti poeg?”+ Rahvahulk kuulas teda hea meelega. 38  Jeesus jagas veelgi õpetust, öeldes: „Olge ettevaatlikud kirjatundjate suhtes, kes tahavad ringi käia pikkades rüüdes, ootavad tervitusi turgudel,+ 39  ihkavad esimesi* istmeid sünagoogides ja aukohti õhtusöökidel.+ 40  Nad neelavad alla lesknaiste majad* ja esitavad silmakirjaks pikki palveid. Nemad saavad ränga karistuse.” 41  Jeesus istus sinna, kust annetuskastid*+ näha olid, ning jälgis, kuidas rahvas neisse raha paneb. Paljud rikkad panid hulga münte.+ 42  Siis tuli üks vaene lesknaine ja annetas kaks leptonit, mis võrdub ühe kvadransiga*.+ 43  Jeesus kutsus jüngrid enda juurde ja ütles: „Ma kinnitan teile, et see vaene lesknaine pani annetuskasti rohkem kui kõik teised,+ 44  sest need kõik panid sellest, mis neil on üle, aga tema pani oma vaesusest kõik, mis tal oli, kogu oma elatise.”+

Allmärkused

Võib tõlkida ka „tähtsaim”.
Võib tõlkida ka „kuningavalitsusest”.
Võib tõlkida ka „parimaid”.
Võib tõlkida ka „vara”.
Ilmselt oli neid erisuguse kujuga. Mõned olid trompetikujulised, millel oli ülal väike ava.
Lepton ja kvadrans olid väga väikse väärtusega mündid. (Vt lisa B14.)