Markuse 4:1–41
4 Jeesus hakkas jälle mere ääres õpetama ja tema juurde kogunes väga suur rahvahulk. Seetõttu läks ta paati ja istus selles, kaldast eemal, kogu rahvas aga oli mere kaldal.+
2 Siis jagas ta neile palju õpetust mõistujuttude kaudu.+ Ta kõneles:+
3 „Kuulake! Külvaja läks välja külvama.+
4 Külvates kukkus tal osa seemet tee äärde ning linnud tulid ja nokkisid selle ära.
5 Osa seemet kukkus kalju peale, kus polnud palju mulda, ja tärkas kohe, sest pinnas polnud seal sügav.+
6 Aga kui päike tõusis, see kõrbes, see kuivas ära, kuna sel polnud juurt.
7 Osa seemet kukkus ohakate sekka ning ohakad tõusid ja lämmatasid selle ja see ei kandnud vilja.+
8 Aga osa kukkus hea maa peale, tärkas ja kasvas ning kandis vilja: mõni kolmekümne-, mõni kuuekümne-, mõni sajakordselt.”+
9 Ta lisas: „Kellel kõrvad on, et kuulata, see kuulaku!”+
10 Kui Jeesus üksi jäi, tulid mõned jüngrid koos nende kaheteistkümnega tema juurde ja soovisid, et ta neid mõistujutte selgitaks.+
11 Ta ütles neile: „Teie võite mõista Jumala kuningriigi* püha saladust,+ aga teistele on mu sõnad lihtsalt mõistujutud.+
12 Seepärast nad küll vaatavad, aga ei näe, ja kuulevad, aga ei taipa, ning nad ei pöördu ja neile ei anta andeks.”+
13 Seejärel ütles ta neile: „Kui te seda mõistujuttu ei mõista, kuidas te siis võiksite aru saada kõigist teistest mõistujuttudest?
14 Külvaja külvab sõnumit.+
15 Mõned inimesed on nagu teeäärne pinnas: niipea kui nad on sõnumit kuulnud, tuleb Saatan+ ja võtab neisse külvatud sõnumi ära.+
16 Teised on nagu kaljune pinnas: niipea kui nad on sõnumit kuulnud, võtavad nad selle kohe rõõmuga vastu.+
17 Ometi pole neil südames juurt ja nad püsivad ajutiselt. Niipea kui tulevad raskused või tagakiusamine sõnumi pärast, kaotavad nad usu*.
18 On veel selliseid, kes on nagu ohakane maa. Nemad kuulevad sõnumit,+
19 aga selle ajastu mured,+ rikkuse petlik veetlus+ ja himu+ kõige muu järele tungivad nende südamesse ning lämmatavad sõnumi ära ja see muutub viljatuks.
20 Aga on ka neid, kes sarnanevad hea maaga: nad kuulevad sõnumit, võtavad selle meeleldi vastu ning kannavad vilja kolmekümne-, kuuekümne- või sajakordselt.”+
21 Jeesus kõneles neile veel: „Kas lamp tuuakse välja selleks, et panna see nõu või voodi alla peitu? Eks ikka selleks, et panna see lambijalale?+
22 Sest pole midagi varjatut, mis ei saaks avalikuks, ja pole midagi salajast, mis ei tuleks ilmsiks.+
23 Kellel kõrvad on, et kuulata, see kuulaku!”+
24 Veel ütles ta neile: „Pange tähele seda, mida te kuulete.+ Selle mõõduga, millega teie mõõdate, mõõdetakse ka teile ja antakse veel juurdegi.
25 Sest kellel on, sellele antakse juurde,+ aga kellel ei ole, sellelt võetakse ära seegi, mis tal on.”+
26 Jeesus jätkas: „Jumala kuningriigiga on samamoodi nagu sellega, kui mees külvab seemne põllule.
27 Öösel ta magab ja päeval tõuseb üles ning seemnest tärkab ja kasvab taim, ilma et ta teaks, kuidas.
28 Maa kannab vilja iseenesest ja järk-järgult: esmalt on oras, siis pea, lõpuks valmis terad viljapeas.
29 Aga niipea kui vili on valminud, pistab mees sirbi sisse, sest lõikusaeg on käes.”
30 Jeesus rääkis edasi: „Millega saaksime Jumala kuningriiki võrrelda või millise mõistujutuga jagada selle kohta õpetust?
31 See on nagu sinepiseeme, mis külvamise ajal on pisim kõigist seemnetest maa peal.+
32 Aga kui see on külvatud, läheb see kasvama ja sirgub suuremaks kui kõik teised aiataimed ning kasvatab suured oksad, nii et linnud saavad selle varjus elada.”
33 Jeesus kuulutas Jumala sõna paljude selliste mõistujuttude kaudu,+ niipalju kui suudeti aru saada.
34 Õigupoolest ei rääkinud ta ilma mõistujututa midagi, kuid jüngritega omavahel olles selgitas ta neile kõik ära.+
35 Sama päeva õhtul ütles Jeesus neile: „Lähme teisele kaldale.”+
36 Lasknud rahval ära minna, võtsid nad ta kohe paati ja lahkusid. Seal oli veel teisigi paate.+
37 Siis tõusis vali tormituul ning lained paiskusid paati, nii et see oli uppumas.+
38 Aga Jeesus oli ahtris ja magas istepadjal. Jüngrid äratasid ta üles ja ütlesid: „Õpetaja, kas sa ei hooli sellest, et me hukkume?”
39 Seepeale ta tõusis, sõitles tuult ja ütles merele: „Rahune! Jää vaikseks!”+ Ja tuul rauges ning saabus täielik vaikus.
40 Seejärel küsis ta neilt: „Miks te kardate? Kas teil ikka veel ei ole usku?”
41 Aga neid valdas tavatu hirm ja nad rääkisid omavahel: „Kes ta küll on? Isegi tuul ja meri kuuletuvad talle.”+
