Markuse 5:1–43

  • Jeesus saadab deemonid sigadesse (1–20)

  • Jairuse tütar; naine puudutab Jeesuse kuube (21–43)

5  Siis jõudsid nad mere vastaskaldale gerasalaste maale.+  Niipea kui Jeesus oli paadist välja astunud, kohtas ta üht haudade juurest tulevat meest, kes oli rüveda vaimu meelevallas.  Tema eluase oli hauakoobastes ja mitte keegi polnud suutnud teda püsivalt kinni köita, isegi ahelatega mitte.  Teda oli küll sageli pandud jalaraudu ja ahelaisse, kuid ta oli ahelad katki tõmmanud ning jalarauad purustanud, kellelgi polnud jõudu teda ohjeldada.  Ööd ja päevad läbi karjus ta hauakoobastes ja mägedel ning tagus end kividega.  Kui ta märkas kaugelt Jeesust, jooksis ta tema juurde, kummardas ta ette+  ja kisendas: „Mis sa minust tahad, Jeesus, kõigekõrgema Jumala poeg? Vannu Jumala nimel, et sa mind ei karista!”+  Sest Jeesus oli talle öelnud: „Tule välja sellest inimesest, sa rüve vaim!”+  Aga Jeesus küsis temalt: „Mis su nimi on?” Ta vastas: „Mu nimi on Leegion, sest meid on palju.” 10  Ja ta anus Jeesust, et ta neid sealt maalt välja ei saadaks.+ 11  Seal mäe juures oli söömas suur seakari.+ 12  Seepärast anusid vaimud Jeesust: „Saada meid sigade sisse, luba meil nende sisse minna.” 13  Ja ta lubas. Seepeale tulid rüvedad vaimud mehest välja, läksid sigade sisse ja kari tormas üle järsaku merre, umbes 2000 siga, ning nad uppusid meres. 14  Aga nende karjased põgenesid, teatasid sellest linnas ja maal ning inimesed tulid vaatama, mis oli juhtunud.+ 15  Nad tulid Jeesuse juurde ja nägid, et mees, kes oli olnud deemonitest vaevatud ning kelles oli olnud leegion, istub riietatult ja on täie mõistuse juures, ning neid haaras hirm. 16  Pealtnägijad jutustasid ka teistele, mis oli deemonitest vaevatud mehe ja sigadega juhtunud. 17  Nad anusid Jeesust, et ta läheks nende maalt ära.+ 18  Kui Jeesus oli paati minemas, palus mees, keda deemonid olid vaevanud, et ta võiks temaga kaasa minna.+ 19  Kuid Jeesus ei lubanud, vaid ütles: „Mine koju oma sugulaste juurde ja räägi neile, mida kõike Jehoova on sinu heaks teinud ja kuidas ta on sinu peale halastanud.” 20  Mees läkski ära ning hakkas Dekapolises* kuulutama, mida kõike Jeesus oli tema heaks teinud, ja kõik imestasid selle üle. 21  Kui Jeesus oli paadiga jälle vastaskaldale jõudnud, kogunes tema juurde suur rahvahulk; ja ta oli mere ääres.+ 22  Siis tuli sinna üks sünagoogi ülematest, kelle nimi oli Jairus, ja Jeesust nähes langes ta tema jalge ette+ 23  ning hakkas teda anuma: „Mu tütreke on raskelt haige*. Palun tule ja pane käed tema peale,+ et ta saaks terveks ja jääks elama.” 24  Jeesus läkski temaga kaasa ning suur rahvahulk järgnes talle ja tungles tema ümber. 25  Seal aga oli üks naine, keda oli 12 aastat vaevanud verejooks.+ 26  Ta oli paljude arstide käes palju kannatanud* ning oli kulutanud kogu vara, saamata mingit abi, ta olukord oli hoopis hullemaks läinud. 27  Kuulnud, mida Jeesusest räägiti, tuli ta rahva hulgas tema selja taha ja puudutas tema kuube,+ 28  sest ta oli endamisi mõelnud: „Kui ma vaid saaksin tema kuube puudutada! Siis saaksin ma terveks.”+ 29  Sedamaid lakkas tal verejooks ning ta tundis oma kehas, et ta on sellest piinarikkast haigusest paranenud. 30  Otsekohe tundis Jeesus, et jõud+ oli temast välja läinud, ning ta pöördus rahva seas ümber ja küsis: „Kes puudutas mu kuube?”+ 31  Tema jüngrid ütlesid talle: „Sa näed ju, et rahvas trügib sulle peale, ja küsid veel: „Kes mind puudutas?”” 32  Ent tema vaatas ringi, et näha, kes oli seda teinud. 33  Aga naine, teades, mis temaga oli juhtunud, tuli kohkunult ja värisedes tema ette, langes maha ja rääkis talle kogu tõe. 34  Jeesus ütles talle: „Tütar, sinu usk on sind terveks teinud. Mine rahuga+ ja ole terve oma piinarikkast haigusest.”+ 35  Kui ta alles rääkis, tulid sinna mõned sünagoogi ülema majast ja ütlesid: „Su tütar on surnud. Milleks enam õpetajat tülitada?”+ 36  Jeesus aga kuulis nende sõnu ja ütles sünagoogi ülemale: „Ära karda, usu ainult.”+ 37  Ta ei lasknud endaga kaasa tulla kedagi peale Peetruse, Jaakobuse ja selle venna Johannese.+ 38  Nad jõudsid sünagoogi ülema maja juurde ning Jeesus nägi seal sagimist ja neid, kes nutsid ja valjult halasid.+ 39  Majja sisse astudes ütles ta neile: „Miks te nutate ja käratsete? Laps pole surnud, vaid magab.”+ 40  Seepeale hakkasid nad põlglikult naerma. Tema aga saatis nad kõik välja, võttis kaasa lapse isa ja ema ning need, kes olid koos temaga, ning läks lapse juurde. 41  Lapse käest kinni võttes ütles ta temale: „Talita kuum!”, mis tõlgituna tähendab: „Tüdrukuke, ma ütlen sulle: tõuse üles!”+ 42  Sedamaid tõusis tüdruk üles ja hakkas kõndima. (Ta oli 12-aastane.) Vanemaid valdas otsekohe meeletu rõõm. 43  Aga tema keelas neid mitu korda*, et nad sellest kellelegi midagi ei räägiks,+ ning palus tüdrukule süüa anda.

Allmärkused

Võib tõlkida ka „Kümnelinnamaal”.
Võib tõlkida ka „on hinge vaakumas”.
Võib tõlkida ka „palju valu tunda saanud”.
Võib tõlkida ka „kõvasti”.