Markuse 6:1–56
6 Jeesus lahkus sealt ning tuli oma kodukanti+ ja tema jüngrid järgnesid talle.
2 Hingamispäeval hakkas ta sünagoogis õpetama. Suurem osa kuulajaist oli hämmastunud ja küsis: „Kust on see mees kõik selle saanud?+ Miks on just talle antud see tarkus ja kuidas suudab ta teha selliseid vägevaid tegusid?+
3 Kas ta pole mitte see puusepp,+ Maarja poeg,+ Jaakobuse,+ Joosepi, Juuda ja Siimoni vend?+ Kas tema õedki pole mitte siin meie juures?” Niisiis keeldusid nad teda uskumast*.
4 Jeesus aga ütles neile: „Prohvetist ei peeta kuskil vähem lugu kui tema kodukandis, ta sugulaste keskel ja ta oma majas.”+
5 Seetõttu ei saanud ta seal teha ühtegi muud vägevat tegu, kui vaid panna oma käed mõnede haigete peale ja teha nad terveks.
6 Nende usupuudus pani teda lausa imestama. Ta käis läbi ümberkaudsed külad ning õpetas inimesi.+
7 Jeesus kutsus need kaksteist enda juurde, saatis nad kahekaupa välja+ ja andis neile võimu rüvedate vaimude üle.+
8 Samuti ütles ta neile, et nad ei võtaks teele kaasa midagi peale kepi — ei leiba, toidupauna ega vaskraha vöökukrusse+ —,
9 ja et nad paneksid jalga sandaalid, aga ei võtaks kaasa lisarõivast*.
10 Ta ütles neile veel: „Kuhu majja te sisse astute, sinna jääge, kuni te sealt kandist lahkute.+
11 Ja kui teid mõnes paigas vastu ei võeta ega kuulata, siis sealt ära minnes raputage selle tolmgi oma jalgadelt* neile hoiatuseks.”+
12 Nad asusidki teele ja kuulutasid inimestele, et need peaksid oma patte kahetsema.+
13 Nad ajasid välja hulga deemoneid,+ võidsid paljusid haigeid õliga ja tegid nad terveks.
14 Sellest kuulis ka kuningas Herodes*, sest Jeesuse nimi oli tuntuks saanud ja rahvas rääkis: „Ristija Johannes on surnuist üles äratatud. Sellepärast suudab ta teha neid vägevaid tegusid.”+
15 Teised jälle ütlesid: „See on Eelija”, mõned aga: „See on prohvet nagu muistsed prohvetid.”+
16 Kui Herodes seda kuulis, ütles ta: „Johannes, kellel ma pea maha võtsin, on üles äratatud.”
17 Oli ju Herodes lasknud Johannese vahi alla võtta, kinni siduda ja vangi panna oma venna Filippuse naise Herodiase pärast, kuna oli temaga abiellunud.+
18 Sest Johannes oli Herodesele öelnud: „Sul pole õigust oma venna naisega elada.”+
19 Seepärast kandis Herodias Johannese peale vimma ja tahtis teda tappa, kuid ei saanud,
20 sest Herodes kartis Johannest, teades, et ta on õige ja püha mees,+ ning kaitses teda. Alati, kui Herodes teda kuulas, oli ta täiesti nõutu ega teadnud, mida temaga teha, ent siiski kuulas ta teda hea meelega ka edaspidi.
21 Soodne võimalus Herodiasele avanes aga päeval, kui Herodes korraldas oma sünnipäeva+ puhul pidusöögi oma kõrgetele ametnikele, tuhatkonnaülematele* ja Galilea tähtsaimatele inimestele.+
22 Herodiase tütar tuli sisse ja tantsis ning see meeldis Herodesele ja neile, kes koos temaga lauas olid*. Kuningas ütles neiule: „Küsi minult, mida sa vaid tahad, ja ma annan sulle.”
23 Ta koguni vandus temale: „Ükskõik, mida sa minult küsid, seda ma annan sulle, kasvõi poole oma kuningriigist!”
24 Neiu läks ja ütles emale: „Mida ma peaksin küsima?” Ema vastas: „Ristija Johannese pea.”
25 Sedamaid kiirustas neiu kuninga juurde ja teatas oma soovi: „Ma tahan, et sa otsekohe annaksid mulle vaagnal Ristija Johannese pea.”+
26 See kurvastas kuningat väga, aga ta ei tahtnud talle ära öelda oma vande ja külaliste pärast.
27 Nii saatiski kuningas viivitamata ühe ihukaitsja ning käskis tal tuua Johannese pea. See läks ja raius Johannesel vanglas pea maha
28 ning tõi selle vaagnal neiule ja neiu andis selle oma emale.
29 Kui Johannese jüngrid sellest kuulsid, tulid nad, võtsid tema surnukeha ja panid hauda.
30 Apostlid kogunesid Jeesuse juurde ning andsid talle teada kõigest, mida nad olid teinud ja õpetanud.+
31 Jeesus ütles neile: „Tulge kõrvalisse paika, et saaksime olla omaette ja veidi puhata.”+ Sest tulijaid ja minejaid oli palju ning neil polnud aega süüagi.
32 Siis läksid nad paati, et sõita kõrvalisse paika ja olla omaette.+
33 Aga inimesed nägid, kui nad lahkusid, ja paljud teised kuulsid sellest ning nad jooksid kõigist linnadest sinna kokku ja jõudsid neist ette.
34 Paadist välja astudes nägi ta suurt hulka inimesi ning tal hakkas neist kahju,+ sest nad olid nagu lambad, kel pole karjast.+ Ja ta hakkas neile paljusid asju õpetama.+
35 Kui kätte oli jõudnud hiline pärastlõuna, tulid jüngrid Jeesuse juurde ja ütlesid: „See on kõrvaline koht ja aeg on juba hiline.+
36 Saada inimesed ära, et nad läheksid ümberkaudsetesse paikadesse ja küladesse ning ostaksid endale midagi süüa.”+
37 Jeesus vastas neile: „Andke teie neile süüa.” Nad kostsid: „Kas me peaksime minema ja 200 denaari* eest leiba ostma, et rahvas süüa saaks?”+
38 Ta küsis neilt: „Mitu leiba teil on? Minge vaadake!” Kui nad olid järele vaadanud, ütlesid nad: „Viis, ja veel kaks kala.”+
39 Siis palus Jeesus kõigil inimestel rühmadena haljale rohule istuda.+
40 Nad istusidki maha saja ja viiekümne kaupa.
41 Võtnud nüüd need viis leiba ja kaks kala, vaatas ta üles taeva poole ja esitas tänupalve.+ Siis murdis ta leivad tükkideks ja andis jüngritele, et nad jagaksid need rahvale, ning jaotas ka need kaks kala kõigi vahel.
42 Kõik sõid ja nende kõht sai täis.
43 Ülejäänud palukesi korjati kokku 12 korvitäit, peale selle veel kalu.+
44 Neid, kes olid leiba söönud, oli 5000 meest.
45 Pärast seda käskis Jeesus kohe oma jüngritel paati minna ja sõita vastaskaldale, Betsaida poole, ise aga jäi ta inimesi ära saatma.+
46 Kui ta oli nendega hüvasti jätnud, läks ta üles mäele palvetama.+
47 Õhtu saabudes oli paat keset merd, tema aga oli üksi maal.+
48 Kui ta nägi, et jüngritel on raske sõuda, sest tuul oli vastu, kõndis ta mööda merd nende poole, otsekui tahtes neist mööduda. See oli öö neljanda vahikorra ajal*.
49 Märgates teda merel kõndimas, pidasid jüngrid teda kummituseks ja karjusid valju häälega,
50 sest nad kõik nägid teda ja olid hirmunud. Ent otsekohe ütles Jeesus neile: „Olge julged, see olen mina, ärge kartke!”+
51 Ta astus nende juurde paati ja tuul rauges. Jüngrid olid sellest ülimalt jahmunud,
52 sest nad polnud veel leibade loost aru saanud, nad olid südames aeglased taipama.
53 Kui nad olid jõudnud üle mere, randusid nad Genneesareti lähedal.+
54 Kui nad paadist välja astusid, tundsid inimesed Jeesuse kohe ära.
55 Nad jooksid kogu selle paikkonna läbi ja hakkasid tooma haigeid kanderaamidega sinna, kus nad kuulsid teda olevat.
56 Igas külas, linnas ja maakohas, kuhu Jeesus läks, viidi haiged turgudele ning rahvas anus teda, et need saaksid puudutada kasvõi tema kuuenarmaid.+ Kõik, kes neid puudutasid, said terveks.
Allmärkused
^ Sõna-sõnalt „komistasid nad tema pärast”.
^ Võib tõlkida ka „aga ei kannaks kahte rõivast”.
^ Jalgadelt tolmu maharaputamine tähendas vastutusest loobumist.
^ Herodes Antipas, Herodes Suure poeg. (Vt „Sõnaseletusi”.)
^ Võib tõlkida ka „sõjatribuunidele”, leegioni kõrgemad ohvitserid Rooma sõjaväes.
^ Võib tõlkida ka „laua ääres külitasid”.
^ Neljas vahikord kestis kella kolmest öösel kuni päikesetõusuni kell kuus.
