Miika 7:1–20
7 Häda mulle! Ma olen nagu see,kes pärast suviste puuviljade* korjamistja pärast viinamarjade järelnoppimistei leia ühtki viinamarjakobarat, mida süüa,ühtki varajast viigimarja, mida mu hing ihkab.
2 Ustav on kadunud maalt,inimeste seas pole ühtegi õiget.+Nad kõik varitsevad, et valada verd.+Igaüks jahib võrguga oma venda.
3 Nende käed on osavad tegema kurja.+Peamees esitab nõudmisi,kohtumõistja küsib tasu,+ülik teeb teatavaks oma soovid,+üheskoos peavad nad salaplaani.
4 Parim neist on otsekui ogaline põõsas,õigeim neist hullem kui okkaline hekk.Aga tuleb päev, millest on rääkinud su vahimehed, su aruandmise päev.+Siis satud sa segadusse.+
5 Ärge olge kindlad oma ligimesesega usaldage lähedast sõpra.+Valva oma suud, kui räägid sellega, kes lebab su embuses.
6 Sest poeg põlgab isa,tütar tõuseb ema vastu+ja minia ämma vastu+ —inimese vaenlasteks saavad ta omad pereliikmed.+
7 Aga mina vaatan Jehoova poole.+Ma ootan kannatlikult oma pääste Jumalat.+Minu Jumal kuuleb mind.+
8 Ära tunne kahjurõõmu minu üle, mu vaenlane.Ehkki ma langesin, tõusen ma üles,ehkki ma elan pimeduses, on Jehoova mulle valguseks.
9 Mul tuleb taluda Jehoova raevu —sest ma olen tema vastu pattu teinud+ —,kuni ta lahendab mu kohtuasja ja mõistab mu õigeks.Tema toob mind valgusse,ma saan näha ta õiglust.
10 Ka mu vaenlane näeb sedaja teda katab häbi, teda, kes mulle ütles:„Kus on Jehoova, su Jumal?”+Mu silmad näevad mu vaenlast,kuidas teda tallatakse nagu tänavapori.
11 Sel päeval ehitatakse üles su kivimüürid,sel päeval laiendatakse su piire*.
12 Sel päeval tullakse su juurdeAssüüriast ja Egiptuse linnadest,maa-alalt, mis ulatub Egiptusest suure jõeni*,merest mereni ja mäest mäeni.+
13 Maast saab tühermaa tema elanike pärast,nende tegude pärast.
14 Karjata kepiga oma rahvast, oma karja,+kes elas üksinda metsas, keset viljapuuaeda.Söögu nad Baasanis ja Gileadis+ nagu muistseil päevil.
15 „Ma näitan teile imetegusid,nagu noil päevil, mil te tulite välja Egiptusemaalt.+
16 Rahvad näevad neid ja tunnevad häbi hoolimata kogu oma vägevusest.+Nad panevad käe suule,nende kõrvad jäävad kurdiks.
17 Nad lakuvad põrmu nagu maod,+tulevad värisedes oma kindlustest välja nagu roomajad.Nad tulevad hirmunult Jumal Jehoova ette,tunnevad kartust ta ees.”+
18 Kes on Jumal nagu sina,kes annab andeks eksimused+ ja läheb mööda oma rahva jäägi üleastumistest?+Sa ei pea viha igavesti,sest sulle meeldib osutada truud armastust.+
19 Sa halastad jälle meie peale,+ alistad meie patud,heidad kõik meie patud meresügavustesse.+
20 Sa oled ustav Jaakobileja osutad truud armastust Aabrahamile,nii nagu sa vandusid meie esiisadele muistseil päevil.+
Allmärkused
^ Need olid üldjuhul viigimarjad, aga mõnikord ka datlid.
^ Teine võimalik tähendus: „on määrus kaugel”.
^ St Eufratini.
