Roomlastele 1:1–32

  • Tervitused (1–7)

  • Paulus soovib minna Rooma (8–15)

  • Õige jääb elama tänu usule (16, 17)

  • Jumalakartmatutel pole mingit vabandust (18–32)

    • Jumala vägi ja jumalikkus ilmnevad loomistöös (20)

1  Pauluselt, Kristus Jeesuse orjalt, kes on kutsutud apostliametisse ja määratud Jumala hea sõnumi kuulutajaks.+ 2  Sellest heast sõnumist on Jumal varem pühakirjas oma prohvetite kaudu teada andnud 3  ja see räägib tema pojast, kes sündis inimesena Taaveti soost,+ 4  aga kes tunnistati püha vaimu väega Jumala pojaks,+ kui ta surnuist üles äratati.+ See poeg on meie isand Jeesus Kristus. 5  Tema kaudu osutati mulle* armu* ja anti apostliamet,+ et kõik rahvad võiksid usus talle kuuletuda,+ et austada tema nime. 6  Ka teie olete nende rahvaste hulgas ja Jumal on teid kutsunud, et te kuuluksite Jeesus Kristusele. 7  Ma kirjutan kõigile Roomas olevaile Jumala armastatuile, kutsutuile, pühadele. Armu ja rahu teile Jumalalt, meie isalt, ja meie isandalt Jeesus Kristuselt! 8  Kõigepealt tahan ma öelda, et ma tänan oma Jumalat Jeesus Kristuse kaudu teie kõigi pärast, kuna teie usust räägitakse kogu maailmas. 9  Jumal, keda ma teenin kogu hingest, kuulutades head sõnumit tema pojast, võib tunnistada, et ma palvetan alati teie eest+ 10  ja anun, et mul õnnestuks viimaks ometi teie juurde tulla, kui see on tema tahe. 11  Ma igatsen teid näha, et jagada teiega vaimset andi teie usu kinnitamiseks, 12  või pigem, et me võiksime üksteist oma usuga vastastikku julgustada,+ teie mind oma usuga ja mina teid oma usuga. 13  Ma soovin, vennad, et te teaksite, kui palju kordi ma olen tahtnud tulla teie juurde, et mu kuulutustöö kannaks teie seas vilja samamoodi nagu teiste rahvaste seas, ent mind on siiani takistatud. 14  Ma olen nii kreeklaste kui ka võõramaalaste*, nii haritute kui ka harimatute võlglane. 15  Seepärast olen ma täis tahtmist kuulutada head sõnumit ka teile, kes olete Roomas.+ 16  Ma ei häbene head sõnumit,+ sest see on Jumala vägev viis tuua pääste igaühele, kes usub,+ esmalt juudile+ ja siis kreeklasele*.+ 17  Ja need, kes usuvad, näevad, et Jumal teeb hea sõnumi kaudu ilmsiks oma õiguse, ning see tugevdab nende usku,+ nagu on kirjutatud: „Aga õige jääb elama tänu usule.”+ 18  Jumal valab oma viha+ taevast kõikide jumalakartmatute ja ülekohtuste inimeste peale, kes ülekohtuselt püüavad tõde lämmatada,+ 19  sest ta on avaldanud neile kõik, mida on võimalik tema kohta teada.+ 20  Kuigi Jumal on nähtamatu, on tema jäädavat väge+ ja jumalikkust+ olnud maailma loomisest alates selgelt näha, sest need ilmnevad tema loomistöös.+ Seepärast pole neil mingit vabandust. 21  Sest Jumalat tundes ei ole nad teda kui Jumalat austanud ega tänanud, vaid nende mõtlemised on muutunud arutuks ja nende rumal süda on jäänud pimedusse.+ 22  Nad küll väidavad end olevat targad, kuid nad on toiminud rumalalt 23  ja vahetanud kadumatu Jumala auhiilguse kaduva inimese, lindude, neljajalgsete ja roomajate kujutiste vastu.+ 24  Seepärast on Jumal andnud nad nende südame kõlvatute ihade võimusesse, et nad häbistaksid oma keha. 25  Sellised inimesed on vahetanud Jumala tõe vale vastu ning on jumaldanud ja teeninud loodut, mitte Loojat, kes olgu kiidetud igavesti. Aamen. 26  Seetõttu on Jumal andnud nad häbitute ihade võimusesse:+ naised on vahetanud loomulikud seksuaalsuhted loomuvastaste vastu+ 27  ja samamoodi on mehed loobunud loomulikest seksuaalsuhetest naistega ning süttinud oma himuruses üksteisest, mehed meestest,+ ja teinud rõvedusi ning saanud kätte kogu karistuse, mille nad oma pattude eest pidid saama.+ 28  Ja kuna nad pole Jumalat austanud*, on Jumal andnud nad talle vastuvõetamatu mõtteviisi võimusesse tegema seda, mis on sobimatu.+ 29  Nad on täis igasugust ülekohut,+ kurjust, ahnust,+ rikutust, kadedust,+ tapahimu,+ riidu, pettust,+ õelust;+ nad on keelepeksjad, 30  laimajad,+ Jumala vihkajad, jultunud, üleolevad, hooplejad, leidlikud kurja tegema, sõnakuulmatud vanematele,+ 31  mõistmatud,+ lepingurikkujad, kalgid oma pereliikmete vastu, halastamatud. 32  Ehkki nad teavad hästi Jumala õiglast määrust, nimelt, et need, kes midagi sellist teevad, on surma väärt,+ teevad nad seda siiski ja tunnevad heameelt ka teiste üle, kes nõnda teevad.

Allmärkused

Sõna-sõnalt „meile”. Mitmuse vormiga võis Paulus viidata endale.
Võib tõlkida ka „ärateenimata lahkust”, „ülimat headust”.
Võib tõlkida ka „mittekreeklaste”.
Ilmselt mõeldakse selle sõnaga mittejuute, kes rääkisid kreeka keelt.
Võib tõlkida ka „pole soovinud Jumalat tundma õppida”.