Rutt 1:1–22
1 Neil päevil, kui kohtumõistjad mõistsid õigust,+ tuli maale nälg. Üks mees Juuda Petlemmast+ läks koos naise ja kahe pojaga teele, et asuda võõrana elama Moabi väljadele.+
2 Mehe nimi oli Elimelek*, naise nimi Noomi* ning kahe poja nimed Mahlon* ja Kiljon*. Nad olid efratlased Juuda Petlemmast. Nad jõudsid Moabi väljadele ja jäid sinna.
3 Mõne aja pärast Noomi mees Elimelek suri ning naine jäi kahe pojaga üksi.
4 Hiljem abiellusid pojad moablannadega, kellest ühe nimi oli Orpa ja teise nimi Rutt.+ Nad elasid seal umbes kümme aastat.
5 Siis surid ka mõlemad pojad, Mahlon ja Kiljon, ning Noomil polnud enam ei meest ega lapsi.
6 Ta asus oma miniatega teele, et Moabi väljadelt tagasi pöörduda, sest ta oli kuulnud, et Jehoova on hoolitsenud oma rahva eest ja andnud neile leiba.
7 Noomi lahkus koos mõlema miniaga oma elupaigast. Kui nad mööda teed Juudamaa poole sammusid,
8 ütles Noomi oma miniatele: „Minge tagasi oma ema koju. Osutagu Jehoova teile truud armastust,+ nagu teiegi osutasite oma meestele, kes on nüüd surnud, ja olete osutanud ka minule.
9 Aidaku Jehoova teil kummalgi leida varjupaik oma mehe majas.”+ Seejärel andis ta neile suud ning nad hakkasid valjusti nutma.
10 Nad kinnitasid talle mitu korda: „Ei, me tuleme koos sinuga sinu rahva juurde.”
11 Kuid Noomi lausus: „Minge tagasi, mu tütred. Miks peaksite tulema koos minuga? On siis mul veel lootust sünnitada poegi, kes võiksid saada teile meesteks?+
12 Pöörduge tagasi, mu tütred. Minge, sest ma olen liiga vana, et mehele minna. Isegi kui ma juba täna õhtul mehele saaksin ja poegi sünnitaksin,
13 kas te siis ootaksite, kuni nad suureks kasvavad? Kas jätaksite nende pärast abiellumata? Ei, mu tütred. Kui mõtlen teie peale, läheb mul meel kibedaks, sest Jehoova käsi on tõusnud mu vastu.”+
14 Siis puhkesid nad taas valjusti nutma ning Orpa andis oma ämmale suud ja lahkus. Rutt aga jäi ämma juurde.
15 Noomi ütles: „Vaata, su mehe vennanaine pöördus tagasi oma rahva ja jumalate juurde. Mine sinagi koos temaga tagasi.”
16 Rutt aga vastas: „Ära käi mulle peale, et ma sind maha jätaksin ja sinust lahkuksin, sest kuhu lähed sina, sinna lähen ka mina, ja kus veedad öö sina, seal veedan öö ka mina. Sinu rahvas on minu rahvas ja sinu Jumal on minu Jumal.+
17 Kus sured sina, seal suren minagi ja sinna maetagu mindki. Jehoova tehku minuga ükskõik mida, kui miski muu kui surm peaks meid lahutama!”
18 Kui Noomi nägi, et Rutil on kindel nõu temaga kaasa tulla, ei püüdnud ta teda enam ümber veenda.
19 Niisiis jätkasid nad üheskoos teed, kuni jõudsid Petlemma.+ Nende saabudes läks kogu linn elevile ja naised küsisid: „Kas see on Noomi?”
20 Noomi ütles naistele: „Ärge hüüdke mind Noomiks*, vaid hüüdke mind Maaraks*, sest Kõikvõimas on teinud mu elu väga kibedaks.+
21 Külluses ma läksin ära ja tühjade kätega tõi Jehoova mind tagasi. Miks hüüate mind Noomiks, kui Jehoova on olnud minu vastu ja Kõikvõimas on teinud mulle halba?”+
22 Nõnda tuli Noomi tagasi Moabi väljadelt+ koos oma minia moablanna Rutiga. Nad jõudsid Petlemma odralõikuse alguses.+
Allmärkused
^ Nimi Elimelek tähendab „mu Jumal on kuningas”.
^ Nimi Noomi tähendab „meeldiv”.
^ Nimi Mahlon tuleneb ilmselt heebrea sõnast, mis tähendab „jõuetu”, „haiglane”.
^ Nimi Kiljon tähendab „nõrkev”, „otsa jääv”.
^ Nimi Noomi tähendab „meeldiv”.
^ Nimi Maara tähendab „kibe”.
