Sakarja 11:1–17
11 Ava oma uksed, Liibanon,et tuli võiks neelata su seedrid!
2 Hala, kadakas, sest seeder on langenud!Vägevad puud on hävitatud.Halage, Baasani tammed,sest paks mets on maha võetud!
3 Kuulake! Karjased halavad,sest nende suursugusus on kadunud.Kuulake! Noored lõvid möirgavad,sest Jordani-äärsed tihnikud on hävitatud.
4 Nii ütleb mu Jumal Jehoova: „Karjata tapalambaid,+
5 keda nende ostjad tapavad,+ ilma et neid süüdlasteks peetaks. Nende müüjad+ ütlevad: „Kiidetud olgu Jehoova, sest ma olen saanud rikkaks!” Nende karjased ei halasta neile.”+
6 „Ma ei halasta enam selle maa elanikele,” lausub Jehoova. „Ma annan iga inimese tema ligimese kätte ja tema kuninga kätte. Need laastavad maa ja ma ei päästa kedagi nende käest.””
7 Ma hakkasin karjatama tapalambaid+ teie endi heaks, oh, karja viletsad. Ma võtsin kaks keppi. Ühe ma nimetasin Meeldivuseks ja teise Ühtsuseks+ ning hakkasin karja hoidma.
8 Ühe kuuga ma kõrvaldasin kolm karjast, kuna ma ei kannatanud neid enam ja nemadki tundsid tülgastust minu vastu.
9 Ma ütlesin: „Ma ei karjata teid enam. Kes sureb, see surgu, kes hukkub, see hukkugu. Kes jäävad järele, need õgigu üksteise liha.”
10 Siis ma võtsin oma kepi Meeldivuse+ ja murdsin selle katki, tühistades lepingu, mille ma olin kogu rahvaga teinud.
11 See tühistus selsamal päeval. Karja viletsad, kes mind jälgisid, mõistsid, et see on Jehoova sõna.
12 Ma ütlesin neile: „Kui see on teie silmis hea, siis andke mulle mu palk, kui aga mitte, siis pole vaja.” Ja nad maksid mulle mu palga: 30 seeklit* hõbedat.+
13 Seepeale ütles Jehoova mulle: „Viska see varakambrisse — see suurepärane hind, millega nad mind hindasid.”+ Siis ma võtsin need 30 seeklit hõbedat ja viskasin Jehoova koja varakambrisse.+
14 Seejärel murdsin ma katki oma teise kepi, Ühtsuse,+ tühistades vendlussideme Juuda ja Iisraeli vahel.+
15 Jehoova ütles mulle: „Võta nüüd kõlbmatu karjase varustus.+
16 Ma lasen tõusta maal ühe karjase. Ta ei hooli lambaist, kes on hukkumas,+ ta ei otsi tallesid, ei ravi vigastatuid+ ega toida terveid, vaid õgib rammusate liha+ ja kisub lammastelt sõrad.+
17 Häda mu vääritule karjasele,+ kes hülgab karja!+Mõõk tabab ta kätt ja paremat silma.Tema käsi kuivetub,ta parem silm jääb pimedaks.”
