Sakarja 14:1–21
14 Tuleb päev, Jehoovale kuuluv päev, kui sinult* võetud saak jagatakse su keskel.
2 Ma kogun kõik rahvad Jeruusalemma vastu sõtta. Linn vallutatakse, majad rüüstatakse ja naised vägistatakse. Pool linna läheb pagendusse, aga allesjäänud rahvast ei hävitata linnast.
3 Jehoova läheb välja ja sõdib nende rahvastega,+ nagu ta sõdib lahingupäeval.+
4 Sel päeval seisavad tema jalad Õlimäel,+ mis on Jeruusalemma ees ida pool. Õlimägi lõheneb idast läände pooleks, nii et tekib väga suur org. Pool mäest nihkub põhja poole ja pool lõuna poole.
5 Te põgenete orgu minu mägede vahel, see mägedevaheline org ulatub Aaselini. Te põgenete, nagu te põgenesite maavärina pärast Juuda kuninga Ussija päevil.+ Minu Jumal Jehoova tuleb ja kõik pühad on koos temaga.+
6 Sel päeval ei ole kallihinnalist valgust+ ja kõik külmub*.
7 Sellest saab päev, mida teatakse kui Jehoovale kuuluvat päeva.+ Siis pole vahet päeval ja ööl ning ka õhtul on valge.
8 Sel päeval voolab Jeruusalemmast välja eluvesi,+ pool sellest idamere*+ poole ja pool läänemere*+ poole. Niimoodi on see suvel ja talvel.
9 Jehoovast saab kuningas kogu maa üle.+ Sel päeval on Jehoova ainus+ ja tema nimi on ainus.+
10 Kogu maa muutub otsekui Arabaks,+ Gebast+ Rimmonini,+ mis on Jeruusalemmast lõunas. Jeruusalemm tõuseb oma paigas ning see asustatakse+ Benjamini väravast+ Esimese värava ja Nurgaväravani, Hananeli tornist+ kuninga surutõrteni.
11 Jeruusalemmas hakatakse elama, enam pole tema peal hävinguneedust+ ja see linn elab turvaliselt.+
12 See on nuhtlus, millega Jehoova nuhtleb kõiki rahvaid, kes sõdivad Jeruusalemma vastu:+ nende liha mädaneb, kui nad veel jalgel seisavad, nende silmad mädanevad silmakoobastes ja keel mädaneb suus.
13 Sel päeval viib Jehoova nad suurde segadusse. Igaüks haarab kinni oma ligimesest ja selle käsi tõuseb oma ligimese vastu.+
14 Juudagi võitleb sõjas Jeruusalemma all. Kõigi ümberkaudsete rahvaste varandus kogutakse kokku: suurel hulgal kulda, hõbedat ja riideid.+
15 Samasugune nuhtlus tabab hobuseid, muulasid, kaameleid, eesleid ja kõiki kariloomi, kes on nende laagrites.
16 Kõik, kes Jeruusalemma rünnanud rahvastest järele jäävad, lähevad aastast aastasse+ üles kummardama kuningat, vägede Jehoovat,+ ja pidama lehtmajadepüha.+
17 Kui keegi maa suguharudest ei lähe üles Jeruusalemma kummardama kuningat, vägede Jehoovat, siis ei saja sellele vihma.+
18 Kui egiptlased ei tule üles linna, siis ei saja neile vihma. Neid tabab nuhtlus, millega Jehoova nuhtleb rahvaid, kes ei tule pidama lehtmajadepüha.
19 See on karistus Egiptuse patu eest ja kõigi nende rahvaste patu eest, kes ei tule pidama lehtmajadepüha.
20 Sel päeval on hobuste kuljustel kirjas: „Jehoova on püha.”+ Jehoova koja pajad+ on siis otsekui kausid+ altari ees.
21 Iga pada Jeruusalemmas ja Juudas on siis püha ja kuulub vägede Jehoovale ning kõik ohverdajad tulevad ja keedavad neis. Sel päeval pole vägede Jehoova kojas enam ühtegi kaananlast*.”+
Allmärkused
^ St linnalt, millest räägitakse salmis 2.
^ Võib tõlkida ka „tardub”.
^ St Vahemere.
^ St Surnumere.
^ Teine võimalik tähendus: „kaupmeest”.
