Õpetussõnad 1:1–33
1 Iisraeli kuninga+ Saalomoni,+ Taaveti poja+ õpetussõnad,
2 mis annavad tarkust+ ja manitsevad*,aitavad mõista tarkusesõnu
3 ja võtta kuulda manitsust+ — mis annab arusaamistja aitab seeläbi olla õige, õiglane+ ja hea otsustusvõimega+ —
4 ning mis annavad kogenematuile taipu,+noorele mehele teadmisi ja ergutavad tema mõtlemisvõimet.+
5 Tark kuulab ja laseb end üha õpetada,+arusaaja mees võtab vastu tarka juhatust,+
6 et mõista õpetussõnu ja mõistujutte,tarkade sõnu ja mõistatusi.+
7 Jehoova kartusest* algab teadmiste omandamine.+Vaid rumalad* põlgavad tarkust ja manitsust.+
8 Kuula, mu poeg, oma isa manitsust+ja ära hülga oma ema juhatust*.+
9 Sest need on nagu ilus pärg su peas,+kaunis kee su kaela ümber.+
10 Mu poeg, kui patused püüavad sind ahvatleda, ära anna neile järele.+
11 Kui nad ütlevad: „Tule meiega!Lähme ja varitseme, valame verd,luurame lõbu pärast süütuid ohvreid.
12 Neelame nad elusalt alla nagu surmavald,tervenisti, olgu nad kui hauasügavusse minejad.
13 Võtame endale kogu nende kalli vara,täidame oma majad röövsaagiga.
14 Tule meiega!Jagame varastatud saagi võrdselt*”,
15 siis, mu poeg, ära mine nendega kaasa.Hoia oma jalga nende radadelt,+
16 sest nende jalad jooksevad kurja tegema,nad ruttavad verd valama.+
17 Asjatu on laotada võrku linnu nähes.
18 Seepärast nad varitsevad, et valada verd,luuravad, et võtta elu.
19 Niisugused on nende teed, kes ajavad taga ebaausat tulu,mis võtab elu neilt, kes selle saavad.+
20 Tõeline tarkus+ hüüab valjult tänaval,+laseb väljakutel kõlada oma häält.+
21 Ta hõikab saginat täis tänavanurkadel.Linnaväravate juures ta ütleb:+
22 „Kui kaua te, kogenematud, armastate kogenematust?Kui kaua te, pilkajad, naudite pilkamist?Kui kaua te, rumalad, vihkate teadmisi?+
23 Laske mul end noomida!+Siis ma valan teie peale oma vaimu,annan teile teada oma sõnad.+
24 Ma kutsusin, aga te ei teinud kuulmagi,sirutasin käe, kuid keegi teist ei pannud tähele,+
25 te ei kuulanud ühtki mu nõuannet,ei võtnud kuulda mu noomimist.
26 Minagi naeran, kui teid tabab õnnetus,irvitan, kui jõuab kätte see, mida te kardate,+
27 kui teie kardetu tuleb nagu raju,teie õnnetus nagu tormituul,kui teid tabavad mured ja hädad.
28 Siis nad hüüavad mind, aga ma ei vasta,otsivad pingsalt, aga ei leia,+
29 sest nad on vihanud teadmisi+ega ole valinud Jehoova kartust.+
30 Nad on lükanud kõrvale mu nõu,põlanud kõiki mu noomimisi.
31 Seepärast tuleb neil maitsta oma tegude vilja,+küllastuda omaenda kavatsustest*.
32 Sest kogenematuid hukutab nende isemeelsus,rumalaid hävitab enesega rahulolu.
33 Aga kes kuulab mind, elab julgesti+ega pea kartma õnnetust.”+
Allmärkused
^ Õpetussõnade raamatus vastega „manitsema” või „manitsus” tõlgitud heebrea sõna hõlmab õpetamist, korralekutsumist, karistamist ja distsiplineerimist.
^ Võib tõlkida ka „aukartusest Jehoova ees”.
^ Rumala all mõeldakse inimest, kes ei järgi oma elus Jumala põhimõtteid.
^ Sõna-sõnalt „seadust”.
^ Võib tõlkida ka „meil olgu ühine kukkur”.
^ Võib tõlkida ka „salaplaanidest”.