Õpetussõnad 13:1–25

13  Tark poeg võtab kuulda isa manitsust,+aga pilkaja ei kuula noomimist.+  2  Mees sööb head oma suu viljast,+aga reeturlikud ihkavad vägivalda.  3  Kes valvab oma huuli, hoiab oma elu,+aga kes suu pärani ajab, hukkub.+  4  Laisk küll himustab, kuid ei saa midagi,+ent virkade soovid täidetakse.+  5  Õige vihkab valet,+kuid jumalatute teod toovad häbi ja teotust.  6  Õigus kaitseb süütu teed,+aga kurjus kukutab patustaja.  7  Üks püüab näida rikas, kuigi tal pole midagi,+teine püüab näida vaene, kuigi tal on palju vara.  8  Mehe rikkus on lunastushinnaks ta elu eest,+kuid vaest isegi ei ähvardata.+  9  Õigete valgus särab eredalt*,+kuid jumalatute lamp kustub.+ 10  Liigne enesekindlus viib vaid riiuni,+kuid kes juhatust otsivad*, on targad.+ 11  Kiirelt saadud rikkus kahaneb,+aga kes kogub vähehaaval, selle rikkus kasvab. 12  Pikk ootus teeb südame haigeks,+aga täitunud igatsus on elupuu.+ 13  Kes põlgab õpetust, peab selle eest kallilt maksma,+aga kes austab käsku, saab tasu.+ 14  Targa õpetus* on eluallikas,+see juhib kõrvale surmapüünistest. 15  Sügav arusaamine toob soosingu,kuid reeturlike tee on konarlik. 16  Arukas tegutseb teadlikult,+aga rumal paljastab oma rumalust.+ 17  Jumalakartmatu käskjalg langeb õnnetusse,+kuid ustav saadik toob paranemist.+ 18  Kes ei kuula manitsust, jääb vaesusse ja häbisse,kuid kes laseb end noomida, seda austatakse.+ 19  Täitunud igatsus on hingele magus;+rumalad vihkavad halvast pöördumist.+ 20  Kes tarkadega läbi käib, saab targaks,+aga kes rumalatega seltsib, sellel läheb halvasti.+ 21  Patustajaid jahib õnnetus,+kuid õigete tasuks on õitseng.+ 22  Hea inimene jätab pärandi lastelastelegi,aga patuse rikkust talletatakse õigele.+ 23  Vaese künnimaa annab rohkesti toitu,kuid ülekohus võib selle* minema pühkida. 24  Kes saua ei tarvita,* vihkab oma poega,+kuid kes teda armastab, manitseb teda tõsiselt*.+ 25  Õige sööb ja saab isu täis,+kuid jumalatute kõht jääb tühjaks.+

Allmärkused

Võib tõlkida ka „toob neile rõõmu”.
Võib tõlkida ka „omavahel nõu peavad”.
Sõna-sõnalt „seadus”.
St kas künnimaa või vaese.
Sau sümboliseerib siin vanemlikku autoriteeti. Võib tõlkida ka „kes ei manitse”, „kes ei karista”.
Teine võimalik tähendus: „viivitamata”.

Kommentaarid

Pildid ja videod