1. Korintlastele 9:1–27
9 Kas ma pole vaba tegema, mida tahan? Kas ma pole apostel? Kas ma pole näinud meie isandat Jeesust?+ Kas pole teie minu töö vili Isanda teenistuses?
2 Kui ma ka pole teeninud apostlina teisi, siis olen ma igal juhul teeninud apostlina teid. Teie olete pitser, mis kinnitab minu apostliametit Isanda teenistuses.
3 Neile, kes mu hukka mõistavad, ütlen ma enda kaitseks järgmist.
4 Kas meil pole õigust võtta vastu sööki ja jooki?
5 Kas meil pole õigust reisida koos usuõest abikaasaga,+ nagu teevad ülejäänud apostlid, Isanda vennad+ ja Keefas?+
6 Kas ainult meil Barnabasega+ pole õigust olla ilma palgatööta?
7 Milline sõdur on teenistuses omal kulul? Milline inimene ei söö enda rajatud viinamäe vilja?+ Või milline karjane ei joo karja piima?
8 Kas ma räägin seda inimese vaatenurgast? Eks seaduski ütle seda?
9 Moosese seaduses on ju kirjutatud: „Ärge siduge kinni pulli suud, kui see pahmast tallab.”+ Kas Jumal muretseb pullide pärast?
10 Kas ta ei ütle seda hoopis meie pärast? Jah, see on kirjutatud meie pärast, sest kündja peaks kündma lootuses ja viljapeksja peksma vilja lootuses, et ta oma töövilja maitsta saab.
11 Kui me oleme külvanud teie seas vaimseid ande, kas meist on siis ülekohtune lõigata teilt ainelisi ande?+
12 Kui teistel on õigus teie abile, kas siis mitte veel enam meil? Siiski pole me seda õigust kasutanud,+ vaid me oleme valmis taluma mistahes olukordi, et me ei oleks kuidagi takistuseks Kristusest rääkiva hea sõnumi levikule.+
13 Kas te ei tea, et need, kes templis pühi ülesandeid täidavad, söövad seda, mis on templi oma, ja et need, kes altari juures teenivad, saavad oma osa altaril ohverdatust?+
14 Niisamuti on Isand määranud, et hea sõnumi kuulutajad elatuksid heast sõnumist.+
15 Ent mina pole ühtki neist õigustest kasutanud.+ Ma ei kirjuta seda ka selleks, et neid õigusi edaspidi kasutada. Ma pigem sureksin. Keegi ei saa takistada mul tunda uhkust, et ma kuulutan head sõnumit tasu saamata.+
16 Kui ma head sõnumit kuulutan, pole mul põhjust sellega kiidelda, sest mu kohus on seda teha. Tõesti, häda mulle, kui ma head sõnumit ei kuuluta!+
17 Kui ma teen seda vabast tahtest, siis saan ma tasu. Aga kui ma ka teen seda vastu tahtmist, on mulle ikkagi usaldatud majapidajaamet.+
18 Mis siis on mu tasu? See, et ma head sõnumit võin kuulutada tasuta. Ma ei taha kuritarvitada õigusi, mis mul tänu heale sõnumile on.
19 Ehkki mul pole ühegi inimese ees kohustusi, olen ma teinud end kõikide orjaks, et võidaksin Kristuse poole võimalikult palju inimesi.
20 Juutidele olen ma otsekui juut, et võita juudid.+ Moosese seaduse all olijatele olen ma otsekui seaduse all olija — kuigi ma ise seaduse all ei ole —, et võita need, kes on seaduse all.+
21 Seaduseta olijatele olen ma otsekui ilma seaduseta — ehkki ma pole ilma Jumala seaduseta, vaid olen Kristuse seaduse all+ —, et võita need, kes on seaduseta.
22 Nõrkadele olen ma nõrk, et võita nõrgad.+ Ma teen kõik, mis võimalik, kõiksuguste inimeste aitamiseks,* et mistahes moel mõnedki päästa.
23 Seda kõike teen ma hea sõnumi pärast, et jagada seda teistega.+
24 Kas te ei tea, et võidujooksus osalevad küll kõik jooksjad, kuid auhinna saab vaid üks? Jookske nii, et teie selle saate.+
25 Iga võistleja valitseb end kõiges. Võistlejad teevad seda selleks, et saada kaduv võidupärg,+ aga meie selleks, et saada kadumatu võidupärg.+
26 Seepärast ma ei jookse sihitult.+ Ma suunan oma hoope nii, et ma ei peksaks tuult.*
27 Ma löön oma keha*+ ja teen selle enda orjaks, et ma, olles teistele kuulutanud, ise Jumala soosingust ilma ei jääks*.
Allmärkused
^ Võib tõlkida ka „ma olen saanud kõikidele kõigeks”.
^ Võib tõlkida ka „ma ei poksi niisama õhku pekstes”.
^ Võib tõlkida ka „ma karistan oma keha”, „ma hoian oma keha ohjes”.
^ Võib tõlkida ka „ise kõlbmatuks ei osutuks”.
Kommentaarid
Pildid ja videod
Dokumendi pitseerimine
Muistsel ajal kinnitati pitsatiga näiteks millegi ehtsust või pooltevahelist kokkulepet. (Vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Pitsat”.) Kreeka-Rooma ajal pandi juriidilised ja äritehingud kirja vahaga kaetud puutahvlitele. Selliste dokumentide ehtsust pidid kinnitama tunnistajad. Igal tunnistajal oli oma pitsat eriomase graveeringuga. Sageli oli tegemist pitserisõrmusega. Dokument seoti kinni nööri või rihmaga, millele pandi törts kuuma vaha. Seejärel vajutati pitsat vahasse ja vahal lasti taheneda. See kaitses dokumenti võltsimise või hilisemate muudatuste tegemise eest; dokument avati tunnistajate juuresolekul. Ajapikku hakati väljendit „pitseerima” ja „pitseriga kinnitama” kasutama millegi tõesuse kinnitamiseks. Apostel Johannes kirjutas, et kes usub Jeesuse tunnistust, on otsekui pitseriga kinnitanud, et Jumal räägib tõtt. (Vt Joh 3:33 kommentaari.)