1. Peetruse 2:1–25
2 Saage lahti igasugusest kurjusest,+ valelikkusest, silmakirjalikkusest ja kadedusest ning ärge rääkige enam halba.
2 Ihaldage otsekui vastsündinud lapsed+ Jumala sõna puhast piima, et te tänu sellele võiksite kasvada ja saada pääste.+
3 Te olete ju kogenud*, et meie isand on hea.
4 Kui te tulete tema, elava kivi juurde — kelle inimesed kõrvale heitsid,+ kuid kelle Jumal on valinud ja kes on talle kallis+ —,
5 siis ehitatakse teistki kui elavatest kividest vaimne koda,+ et teist saaks püha preesterkond ja et te tooksite Jumalale meelepäraseid vaimseid ohvreid+ Jeesus Kristuse kaudu.+
6 Pühakirjas öeldakse: „Ma panen Siionisse valitud kivi, kalli nurgakivi, ja kes sellesse usub, ei pettu.”+
7 Seega on ta kallis teile, kes usute, aga neile, kes ei usu, on see „kivi, mille ehitajad kõrvale heitsid”+ — kuid mis on saanud „nurga tipmiseks kiviks”+ —,
8 „komistuskivi ja takistuskalju”.+ Nad komistavad, sest nad ei kuuletu Jumala sõnale. Selline lõpp neid ootabki.
9 Teie aga olete „valitud sugu, kuninglik preesterkond, püha rahvas,+ eriline omand,+ et te kuulutaksite kõikjal selle vägevust*”,+ kes teid on kutsunud pimedusest välja oma imelise valguse kätte.+
10 Oli aeg, kui te ei olnud Jumala rahvas, nüüd aga olete tema rahvas.+ Oli aeg, kui teile ei olnud halastatud, nüüd aga on teile halastatud.+
11 Armsad, ma palun teid kui võõramaalasi ja ajutisi elanikke:+ hoiduge edaspidigi patustest ihadest,+ mis teie vastu sõdivad.+
12 Käituge alati hästi maailma inimeste hulgas,+ et need, kes süüdistavad teid halbades tegudes, näeksid teie häid tegusid+ ja ülistaksid Jumalat arunõudmise päeval.
13 Alluge meie isanda pärast kõigile võimul olevatele inimestele*,+ olgu kuningale,+ kes on kõrge võimukandja,
14 või maavalitsejatele, kelle ta on saatnud karistama kurjategijaid, aga tunnustama neid, kes head teevad.+
15 Jumal tahab, et te head tehes kummutaksite rumalate inimeste alusetud väited.+
16 Te olete vabad inimesed,+ ent ärge õigustage selle vabadusega kurje tegusid,+ vaid olge Jumala orjad.+
17 Austage kõiki inimesi,+ armastage kogu vennaskonda,+ kartke Jumalat,+ austage kuningat.+
18 Sulased allugu aukartusega oma peremehele,+ mitte ainult heale ja mõistlikule, vaid ka sellisele, kellele on raske meele järele olla.
19 Kui keegi talub raskusi ja kannatab ebaõiglaselt selle tõttu, et ta soovib olla Jumala ees puhta südametunnistusega, siis on see Jumalale meelepärane.+
20 Sest mis väärtus on sellel, kui teid pekstakse patustamise pärast ja te selle välja kannatate?+ Aga kui te kannatate head tehes ja peate vastu, siis on see Jumalale meelepärane.+
21 Sellisele teele teid ongi kutsutud. Kristus kannatas teie eest+ ja jättis teile eeskuju, et te käiksite hoolsalt tema jälgedes.+
22 Ta ei teinud pattu+ ega kõnelnud valet.+
23 Kui teda solvati,+ ei solvanud ta vastu.+ Kui ta kannatas,+ ei hakanud ta ähvardama, vaid usaldas end selle hoolde, kes mõistab kohut+ õiglaselt.
24 Ta kandis meie patud+ oma kehas postile*,+ et me võiksime pattudest lahti saada ja elada selleks, et teha, mis on õige. „Tema haavad on toonud teile tervenemise.”+
25 Te olite nagu eksinud lambad,+ aga nüüd te olete naasnud oma karjase juurde,+ kes teid hoiab*.
Allmärkused
^ Võib tõlkida ka „maitsnud”.
^ St tema kiiduväärt omadusi ja tegusid.
^ Võib tõlkida ka „inimeste loodud institutsioonidele”.
^ Võib tõlkida ka „puule”.
^ Võib tõlkida ka „oma hinge karjase ja ülevaataja juurde”.