1. Saamueli 4:1–22
4 Saamueli sõnu sai kuulda kogu Iisrael.
Siis läksid iisraellased vilistite vastu sõdima. Nad jäid laagrisse Eben-Eeseri alla, kuid vilistid olid löönud laagri üles Afekisse.
2 Vilistid seadsid end lahinguvalmis, et sõdida Iisraeli vastu, ning toimus äge lahing. Vilistid lõid iisraellasi ja tapsid lahinguväljal umbes 4000 meest.
3 Kui mehed tagasi laagrisse tulid, ütlesid Iisraeli vanemad: „Miks lasi Jehoova meil täna vilistitelt lüüa saada?+ Võtkem Siilost Jehoova lepingulaegas,+ et see oleks meiega ja päästaks meid vaenlaste käest.”
4 Siis saadeti mehed tooma Siilost keerubite kohal*+ troonil istuva vägede Jehoova lepingulaegast. Jumala lepingulaeka juures olid ka Eeli kaks poega Hofni ja Piinehas.+
5 Niipea kui Jehoova lepingulaegas jõudis laagrisse, tõstsid kõik iisraellased valju rõõmukisa, nõnda et maa vappus.
6 Kui vilistid hõiskeid kuulsid, küsisid nad: „Mida need heebrealased seal laagris kisendavad?” Viimaks said nad teada, et Jehoova laegas oli jõudnud laagrisse,
7 ning nad hakkasid kartma ja ütlesid: „Jumal on tulnud laagrisse!”+ Nad ütlesid veel: „Häda meile, sest midagi niisugust ei ole kunagi varem juhtunud!
8 Häda meile! Kes päästaks meid selle vägeva Jumala käest? See on see Jumal, kes lõi kõrbes egiptlasi igasugu nuhtlustega.+
9 Vilistid, olge nüüd vaprad ja mehised, et te ei peaks teenima heebrealasi, nagu nemad on teeninud teid!+ Olge mehised ja võidelge!”
10 Vilistid võitlesidki ja said iisraellaste üle võidu+ ning need põgenesid oma telkidesse. Iisrael sai rängalt lüüa, langes 30 000 jalameest.
11 Jumala laegas võeti saagiks ning Eeli pojad Hofni ja Piinehas said surma.+
12 Üks benjaminlane jooksis lahinguväljalt ära ning jõudis samal päeval Siilosse, riided lõhki käristatud ja mulda pea peale raputatud.+
13 Tema saabudes istus Eeli tee ääres oma istmel ja ootas, sest ta süda värises Jumala laeka pärast.+ Kui benjaminlane linna jõudis, rääkis ta juhtunust, ja kogu linn tõstis hädakisa.
14 Eeli kuulis kisa ja küsis: „Mida see lärm tähendab?” Mees juba kiirustaski Eeli juurde, et rääkida talle kõigest.
15 (Eeli oli 98-aastane, tema pilk oli klaasistunud ja ta ei näinud enam.)+
16 Mees ütles Eelile: „Ma tulen lahinguväljalt. Ma põgenesin sealt täna.” Eeli küsis: „Mis juhtus, mu poeg?”
17 Sõnumitooja vastas: „Iisrael põgenes vilistite eest ja rahvas sai rängalt lüüa.+ Ka sinu mõlemad pojad, Hofni ja Piinehas, said surma+ ning Jumala laegas võeti saagiks.”+
18 Sel hetkel, kui mees mainis Jumala laegast, kukkus Eeli värava juures oma istmelt selili, murdis kaela ning suri, sest ta oli vana ja raske. Ta oli Iisraelis kohut mõistnud 40 aastat.
19 Tema minia, Piinehase naine, oli lapseootel ja pidi peagi sünnitama. Kui see kuulis, et Jumala laegas on ära võetud ning tema äi ja mees surnud, tõmbus ta valust kõverasse, sest tal algasid tuhud ja ta sünnitas.
20 Aga kui ta oli suremas, ütlesid tema juures olevad naised: „Ära karda! Sa sünnitasid poja!” Kuid ta ei vastanud midagi ega teinud sellest välja.
21 Siiski andis ta poisile nime, Iikabod,*+ öeldes: „Auhiilgus on Iisraelist lahkunud”,+ kuna ta mõtles Jumala laekale, mis oli ära võetud, ning oma äiale ja mehele.+
22 Ta ütles: „Auhiilgus on Iisraelist lahkunud, sest Jumala laegas on ära võetud.”+