2. Ajaraamat 10:1–19
10 Rehabeam läks Sekemisse,+ sest kõik iisraellased olid kogunenud Sekemisse teda kuningaks tõstma.+
2 Nebati poeg Jerobeam+ kuulis sellest Egiptuses, kuhu ta oli kuningas Saalomoni eest põgenenud,+ ning ta tuli Egiptusest tagasi.
3 Siis läkitati tema juurde käskjalad teda kutsuma. Seepeale tulid Jerobeam ja kogu Iisrael Rehabeami juurde ning ütlesid:
4 „Sinu isa tegi meie ikke raskeks.+ Aga kui sina kergendad meie töövaeva ja rasket iket, mis su isa meie peale pani, siis me teenime sind.”
5 Tema vastas neile: „Tulge kolme päeva pärast mu juurde tagasi.” Ja rahvas lahkus.+
6 Kuningas Rehabeam pidas siis nõu vanemate meestega, kes olid teeninud tema isa Saalomoni, kui too veel elas, ja ta küsis neilt: „Mida te soovitate mul rahvale vastata?”
7 Need ütlesid: „Kui sa oled selle rahva vastu hea, teed, mis nad paluvad, ning vastad neile lahkelt, siis nad jäävad alatiseks su sulasteks.”
8 Aga ta ei võtnud vanemate meeste nõu kuulda, vaid pidas aru noorte meestega, kellega koos ta oli üles kasvanud ja kes olid nüüd tema sulased.+
9 Ta küsis neilt: „Mida teie arvates võiks vastata rahvale, kes palus minult: „Kergenda iket, mis su isa meie peale pani!”?”
10 Noored mehed, kellega koos ta oli üles kasvanud, ütlesid talle: „Rahvale, kes sulle ütles: „Su isa tegi meie ikke raskeks, aga kergenda sina meie iket”, vasta nii: „Minu väike sõrm on jämedam kui mu isa puusad.
11 Mu isa pani teie peale raske ikke, kuid mina teen selle veelgi raskemaks. Mu isa nuhtles teid piitsadega, kuid mina nuhtlen teid okaspiitsadega.””
12 Kolmandal päeval tulidki Jerobeam ja kogu rahvas Rehabeami juurde, sest kuningas oli öelnud: „Tulge mu juurde kolmandal päeval.”+
13 Kuningas Rehabeam vastas neile karmilt. Ta ei võtnud kuulda vanemate meeste nõu.
14 Ta rääkis seda, mida olid soovitanud talle noored mehed, ja ütles: „Ma teen teie ikke veel raskemaks ja lisan sellele juurdegi. Mu isa nuhtles teid piitsadega, kuid mina nuhtlen teid okaspiitsadega.”
15 Kuningas ei kuulanud rahvast; see oli nõnda sellepärast, et Jumal juhtis asjade käiku,+ et läheks täide sõna, mis Jehoova oli öelnud siilolase Ahija+ kaudu Nebati pojale Jerobeamile.
16 Kuna kuningas ei kuulanud iisraellasi, ütlesid nad talle: „Mida ühist on meil Taavetiga? Ei ole meil pärandit Iisai pojalt! Igaüks oma jumalate juurde, Iisrael! Hoolitse nüüd ise oma soo eest, Taavet!”+ Nii läksid kõik iisraellased tagasi koju.+
17 Rehabeam valitses ainult nende iisraellaste üle, kes elasid Juuda linnades.+
18 Siis läkitas kuningas Rehabeam töölevärvatute ülevaataja Hadorami*+ iisraellaste juurde, kuid need viskasid ta kividega surnuks. Kuningas Rehabeamil aga õnnestus hüpata vankrisse ja põgeneda Jeruusalemma.+
19 Iisraellased on Taaveti soo suhtes mässumeelsed tänini.