2. Kuningate 16:1–20

16  Jootami poeg Aahas+ sai Juuda kuningaks Remalja poja Pekahi 17. aastal.  Ta oli kuningaks saades 20-aastane ja valitses Jeruusalemmas 16 aastat. Tema ei teinud, mis oli õige Jehoova, tema Jumala silmis, nagu oli teinud tema esiisa Taavet.+  Aahas käis Iisraeli kuningate jälgedes+ ja heitis isegi oma poja tulle+ nende rahvaste jäledate tavade eeskujul,+ kelle Jehoova oli iisraellaste eest ära ajanud.  Ta tõi ohvripaikades, kõrgendikel ja iga lopsaka puu all ohvreid ja lasi tõusta ohvrisuitsu.+  Süüria kuningas Retsin ja Iisraeli kuningas Pekah, Remalja poeg, tulid Jeruusalemma vastu sõdima.+ Nad võtsid Aahase piiramisrõngasse, kuid ei suutnud linna vallutada.  Sel ajal võttis Süüria kuningas Retsin Eelati+ Edomile tagasi ning ajas juudid* sealt välja. Edomlased asusid Eelatisse elama ja see on nende valduses tänini.  Siis saatis Aahas käskjalad Assüüria kuninga Tiglatpilesari+ juurde ütlema: „Ma olen sinu sulane ja sinu poeg. Tule ja päästa mind Süüria kuninga ja Iisraeli kuninga käest, kes mind ründavad!”  Aahas võttis Jehoova kojas ja kuningakoja varakambrites leiduva hõbeda ja kulla ning saatis Assüüria kuningale, et teda ära osta.+  Assüüria kuningas võttiski teda kuulda ning läks Damaskusse ja vallutas selle. Ta pagendas selle elanikud Kiiri,+ aga Retsini tappis ta ära.+ 10  Kuningas Aahas läks Damaskusse Assüüria kuninga Tiglatpilesariga kohtuma. Kui ta nägi sealset altarit, saatis ta preester Uuriale selle tööjoonise ja -kirjelduse.+ 11  Preester Uuria+ ehitas altari+ täpselt nende juhendite järgi, mis kuningas Aahas talle Damaskusest oli saatnud, ning sai selle valmis enne, kui kuningas Aahas Damaskusest naasis. 12  Kui kuningas Damaskusest tagasi tuli ja altarit nägi, läks ta selle juurde ning tõi sellel ohvreid.+ 13  Sellelt altarilt lasi ta tõusta oma põletusohvrite ja roaohvrite suitsu, sellele valas ta välja joogiohvreid ning piserdas rahuohvrite verd. 14  Aga Jehoova ees oleva vaskaltari,+ mis oli tema altari ja Jehoova koja vahel, tõstis ta koja eest ära ning pani oma altarist põhja poole. 15  Siis andis kuningas Aahas preester Uuriale+ käsu: „Pane suurele altarile suitsema hommikune põletusohver+ ja õhtune roaohver,+ kuninga põletus- ja roaohver, samuti kogu rahva põletus-, roa- ja joogiohvrid. Piserda altarile kõigi põletusohvrite ja teiste tapaohvrite verd. Aga mida teha vaskaltariga, seda ma veel mõtlen.” 16  Ja preester Uuria tegi kõik nii, nagu kuningas Aahas käskis.+ 17  Kuningas Aahas lõhkus vankrite küljeplaadid+ tükkideks ja eemaldas vankrite pealt tünnid.+ Ta tõstis vaskpullidele+ toetuva vaskmere maha kivisillutisele.+ 18  Ta teisaldas varjualuse, mis oli hingamispäeviks koja külge ehitatud, ja kuninga sissekäigu, mis viis Jehoova kotta, sest ta kartis Assüüria kuningat. 19  Kõik muu Aahase kohta ning see, mis ta tegi, on kirjas Juuda kuningate kroonikaraamatus.+ 20  Aahas läks puhkama oma esiisade juurde ja ta maeti Taaveti linna oma esiisade kõrvale. Tema asemel sai kuningaks ta poeg Hiskija*.+

Allmärkused

Võib tõlkida ka „Juuda mehed”.
Nimi Hiskija tähendab „Jehoova teeb tugevaks”.

Kommentaarid

Pildid ja videod