2. Saamueli 21:1–22
21 Taaveti päevil oli maal kolm aastat järjest nälg.+ Taavet küsis nõu Jehoovalt ja Jehoova vastas talle: „Sauli ja tema soo peal lasub veresüü, sest ta tappis gibeonlasi.”+
2 Siis kutsus kuningas gibeonlased+ enda juurde ja rääkis nendega. (Gibeonlased ei olnud iisraellased, vaid emorlased,+ kes olid veel järele jäänud. Iisraellased olid andnud vande neid säästa,+ kuid Saul oli püüdnud neid hävitada, sest ta ei suutnud leppida tõsiasjaga, et nad elavad Iisraeli ja Juuda rahva keskel.)
3 Taavet küsis gibeonlastelt: „Mida ma saaksin teie heaks teha ja kuidas võiksin heastada süü, nii et te paluksite õnnistust Jehoova pärandile?”
4 Gibeonlased vastasid talle: „Meil pole Saulilt ja tema soolt vaja ei hõbedat ega kulda,+ samuti pole meil õigust kedagi Iisraelis surmata.” Taavet lausus: „Ma teen kõik, mida te palute.”
5 Nad vastasid kuningale: „See mees hävitas meid ja sepitses meie vastu vandenõu, et meile terves Iisraelis lõpp teha.+
6 Seepärast antagu meile seitse meest tema poegade seast. Me paneme nende surnukehad rippuma*+ Jehoova ette Gibeas,+ Jehoova valitud mehe Sauli+ linnas.” Kuningas lausus: „Ma annan nad teile.”
7 Kuid kuningas andis armu Mefibosetile,+ Sauli poja Joonatani pojale, sest Taavet ja Sauli poeg Joonatan olid Jehoova ees vande andnud.+
8 Kuningas võttis kaks Ajja tütre Rispa+ poega, kelle see oli Saulile sünnitanud — Armoni ja Mefiboseti —, ning Sauli tütre Miikali*+ viis poega, kelle see oli sünnitanud meholatlase Barsillai pojale Adrielile.+
9 Ta andis nad gibeonlastele, kes panid nende surnukehad rippuma Jehoova ette mäele.+ Kõik seitse surid üheskoos, nad hukati odralõikuse alguses.
10 Ajja tütar Rispa+ laotas endale kalju peale kotiriide ja jäi sinna viljalõikuse algusest kuni vihmasadudeni. Ta ei lasknud nende kallale ei linde päeval ega metsloomi öösel.
11 Taavetile teatati, mida Sauli liignaine, Ajja tütar Rispa oli teinud.
12 Siis läks Taavet Sauli ja tema poja Joonatani luude järele Gileadi-Jaabese+ juhtide* juurde, kes olid need varastanud Beet-Saani väljakult, kuhu vilistid olid surnukehad rippuma pannud päeval, mil nad Sauli Gilboal+ tapsid.
13 Ta tõi Sauli ja tema poja Joonatani luud sealt ära. Ka hukatute luud korjati kokku.+
14 Siis maeti Sauli ja tema poja Joonatani luud Benjaminimaale Seelasse+ Sauli isa Kiisi+ hauakoopasse. Pärast seda, kui oli toimitud kuninga käsu kohaselt, võttis Jumal maa eest esitatud palveid kuulda.+
15 Vilistid tulid jälle Iisraeli vastu sõdima.+ Taavet läks oma sulastega alla ja astus vilistitega võitlusse. Kuid Taavet väsis.
16 Refalane+ Jisbi-Benob, kelle vaskoda kaalus 300 seeklit*+ ja kellel oli uus mõõk vööl, tahtis Taavetit tappa.
17 Aga Seruja poeg Abisai+ tuli Taavetile appi+ ja surmas vilisti. Siis vannutasid mehed Taavetit: „Sa ei tohi enam meiega lahingusse tulla.+ Sa ei või kustutada Iisraeli lampi!”+
18 Pärast seda puhkes Goobis jälle sõda vilistitega.+ Seal tappis huusalane Sibbekai+ refalase+ Safi.
19 Taas puhkes Goobis vilistitega sõda+ ja petlemlase Jaare-Oregimi poeg Elhanan tappis gatlase Koljati, kelle oda vars oli nagu kangapoom.+
20 Gatis puhkes veel üks sõda, kus võitles erakordselt suurt kasvu mees, kelle kummalgi käel oli 6 sõrme ja kummalgi jalal 6 varvast, kokku 24. Temagi oli refalane.+
21 Kuna ta teotas Iisraeli,+ lõi Joonatan, Taaveti venna Simei+ poeg, ta maha.
22 Need neli olid Gatis elavad refalased. Taavet ja tema sulased tapsid nad.+
Allmärkused
^ Võib tõlkida ka „me paneme nad välja”, st murtud käte ja jalgadega.
^ Teine võimalik tähendus: „Merabi”; st Merabi viis poega, kelle Sauli tütar Miikal üles kasvatas (vrd 2Sa 6:23).
^ Teine võimalik tähendus: „maaomanike”.