4. Moosese 20:1–29
20 Esimesel kuul jõudis terve iisraellaste kogudus Sini kõrbesse ja rahvas asus elama Kaadesesse.+ Seal suri Mirjam+ ja sinna ta maeti.
2 Kogudusel aga ei olnud vett+ ning rahvas tõusis Moosese ja Aaroni vastu.
3 Rahvas riidles Moosesega:+ „Oleksime ometi meiegi surnud, kui meie vennad surid Jehoova ees!
4 Miks te olete toonud Jehoova koguduse siia kõrbesse, et meie ja meie kariloomad siin sureksime?+
5 Miks te tõite meid Egiptusest ära siia kohutavasse paika?+ Ei kasva siin vilja, viigimarju, viinapuid ega granaatõunu, samuti pole siin joomiseks vett.”+
6 Siis läksid Mooses ja Aaron koguduse eest kogudusetelgi sissekäigu juurde, langesid silmili maha ning Jehoova ilmutas neile oma auhiilgust.+
7 Jehoova ütles Moosesele:
8 „Võta kepp ja kutsu koos oma venna Aaroniga kogudus kokku. Öelge nende silme ees kaljule, et see annaks vett. Too sina neile kaljust vesi välja ning anna kogudusele ja nende kariloomadele juua.”+
9 Mooses võttiski Jehoova eest kepi,+ nagu teda oli kästud.
10 Siis kutsusid Mooses ja Aaron koguduse kalju ette kokku ning Mooses ütles neile: „Kuulge nüüd, te mässajad! Kas me peame teile sellest kaljust vee välja tooma?”+
11 Seejärel tõstis Mooses käe ja lõi oma kepiga kaljut kaks korda ning sealt hakkas voolama rohkesti vett, nii et kogudus ja nende kariloomad said juua.+
12 Hiljem ütles Jehoova Moosesele ja Aaronile: „Kuna te ei uskunud minusse ega pidanud mind pühaks Iisraeli rahva silme ees, siis ei vii teie seda kogudust maale, mille ma neile annan.”+
13 See on Meriba* vesi;+ seal riidlesid iisraellased Jehoovaga ja ta näitas oma pühadust nende keskel.
14 Siis saatis Mooses Kaadesest käskjalad Edomi kuninga+ juurde sellise sõnumiga: „Nii ütleb su vend Iisrael:+ „Sa tead hästi kõiki raskusi, mida me oleme kogenud.
15 Meie esiisad läksid Egiptusse+ ja me elasime Egiptuses palju aastaid,+ kuid egiptlased kohtlesid meid ja meie isasid halvasti.+
16 Viimaks me hüüdsime Jehoova poole+ ja ta kuulis meid ning saatis ingli+ ja tõi meid Egiptusest välja. Nüüd me oleme Kaadese linnas, mis on sinu maa piiril.
17 Palun luba meil oma maast läbi minna. Me ei lähe läbi põldude ja viinamägede ega joo vett ühestki kaevust. Me läheme mööda Kuningateed ega pöördu ei paremale ega vasakule, kuni oleme su maa läbinud.””+
18 Kuid Edom vastas: „Sa ei tohi meie maast läbi minna. Muidu ma tulen mõõgaga su vastu!”
19 Iisraellased aga ütlesid talle: „Me läheme üles mööda maanteed, ja kui meie ja meie kariloomad joome sinu vett, siis me maksame selle eest.+ Me ei taha midagi muud, kui vaid su maast jalgsi läbi minna.”+
20 Ent ta vastas: „Sa ei tohi läbi minna!”+ Seejärel tuli Edom välja tema vastu hulga rahva ja tugeva sõjaväega.
21 Kuna Edom ei lubanud Iisraelil oma maast läbi minna, pöördus Iisrael temast eemale.+
22 Iisraeli rahvas, terve kogudus, lahkus Kaadesest ja jõudis Hoori mäe juurde.+
23 Jehoova ütles siis Moosesele ja Aaronile Hoori mäel Edomimaa piiril:
24 „Aaron läheb puhkama oma rahva juurde.+ Tema ei lähe maale, mille ma annan iisraellastele, sest te mõlemad hakkasite vastu mu käsule, mille ma Meriba vee kohta andsin.+
25 Vii Aaron ja ta poeg Eleasar üles Hoori mäele.
26 Võta Aaronilt riided+ ja pane need selga tema pojale Eleasarile.+ Aaron sureb seal.”
27 Mooses tegi täpselt nii, nagu Jehoova oli käskinud, ja nad läksid terve koguduse silme ees üles Hoori mäele.
28 Mooses võttis Aaronilt riided ja pani need selga tema pojale Eleasarile. Aaron suri seal mäe otsas+ ning Mooses ja Eleasar tulid mäelt alla.
29 Kui kogudus nägi, et Aaron on surnud, nuttis kogu Iisraeli rahvas Aaronit taga 30 päeva.+
Allmärkused
^ Nimi Meriba tähendab „riid”, „tüli”.