Kohtumõistjate 17:1–13
17 Efraimi mägismaal+ elas mees nimega Miika.
2 Kord ütles ta oma emale: „Kas sa mäletad seda, kui sinult võeti ära 1100 seeklit* hõbedat ja kuidas sa võtjat needsid, nii et minagi seda kuulsin? See hõbe on minu käes, mina võtsin selle.” Selle peale lausus ema: „Õnnistagu Jehoova mu poega!”
3 Miika andis need 1100 seeklit hõbedat emale tagasi ja ta ema ütles: „Selle hõbeda pühendan ma Jehoovale, et teha nikerdatud kuju ja valatud kuju oma pojale.+ Nii et see hõbe saab ikkagi sulle.”
4 Niisiis tagastas Miika hõbeda emale, kes andis 200 seeklit* hõbedat hõbesepale. See valmistas ühe nikerdatud kuju ja ühe valatud kuju ning need pandi Miika majja.
5 Sel mehel, Miikal, oli jumalakoda, ning ta valmistas õlarüü+ ja teeravikujud*+ ning määras ühe oma poja endale preestriks.+
6 Neil päevil polnud Iisraelis kuningat.+ Igaüks tegi, mis oli tema enda silmis õige.+
7 Juuda Petlemmas+ elas üks leviit,+ noor mees Juuda suguvõsast. Ta oli elanud seal juba mõnda aega.
8 Siis lahkus see mees Juudamaalt Petlemma linnast, et leida omale teine elukoht. Teel olles jõudis ta Miika majani+ Efraimi mägismaal.
9 Miika küsis temalt: „Kust sa tuled?” Mees vastas: „Ma olen leviit Juuda Petlemmast ja ma otsin endale uut elupaika.”
10 Miika ütles talle: „Jää minu juurde ning ole mulle nõuandjaks* ja preestriks. Ma annan sulle 10 seeklit* hõbedat aastas ning riided ja toidu.” Leviit oligi nõus.
11 Ta jäi Miika juurde elama ja oli talle nagu ta enda poeg.
12 Samuti määras Miika leviidi endale preestriks+ ja see asus elama tema majja.
13 Siis ütles Miika: „Nüüd ma tean, et Jehoova teeb mulle head, sest mul on preestriks leviit.”