Kohtumõistjate 2:1–23
2 Siis tuli Jehoova ingel+ Gilgalist+ üles Bokimisse ja ütles: „Ma tõin teid välja Egiptusest ja viisin teid maale, mille ma tõotasin anda teie esiisadele,+ ning ütlesin: „Ma ei murra kunagi oma lepingut, mille ma teiega olen teinud.+
2 Teie aga ei tohi teha lepingut selle maa elanikega.+ Purustage nende altarid!”+ Kuid te pole mulle kuuletunud.+ Miks te olete nii teinud?
3 Seetõttu ma ütlesin ka: „Ma ei aja neid teie eest ära,+ vaid nad saavad teile püüniseks+ ja nende jumalad saavad teile peibutiseks.””+
4 Kui Jehoova ingel oli öelnud need sõnad kogu Iisraelile, hakkas rahvas valjult halama.
5 Seepärast panid iisraellased sellele paigale nimeks Bokim* ja nad ohverdasid seal Jehoovale.
6 Joosua saatis rahva ära ja iisraellased läksid igaüks oma pärandmaale, et võtta see oma valdusse.+
7 Rahvas teenis Jehoovat kõigil Joosua elupäevil ja kõigil nende vanemate päevil, kes elasid veel pärast Joosuat ja kes olid näinud kõiki Jehoova suuri tegusid, mis ta Iisraeli heaks oli teinud.+
8 Siis suri Jehoova teenija Joosua, Nuuni poeg, 110-aastaselt.+
9 Ta maeti oma pärandmaale Timnat-Heresesse*+ Efraimi mägismaal Gaasi mäest põhja pool.+
10 Terve see põlvkond läks puhkama oma esivanemate juurde ning peale kasvas uus põlvkond, kes ei tundnud Jehoovat ega teadnud, mis ta Iisraeli heaks oli teinud.
11 Iisraellased hakkasid Jehoova silmis kurja tegema ja teenima Baale.+
12 Nad jätsid maha oma isade Jumala Jehoova, kes oli toonud nad välja Egiptusemaalt.+ Nad käisid teiste jumalate järel, ümberkaudsete rahvaste jumalate järel,+ ning kummardasid nende ees, solvates sellega Jehoovat.+
13 Nad hülgasid Jehoova ning teenisid Baali ja kummardasid Astarte kujusid.+
14 Siis süttis Jehoova viha Iisraeli vastu, nii et ta andis nad rüüstajate kätte, kes neid riisusid.+ Ta müüs nad nende vaenlastele, kes neid ümbritsesid,+ ja nad ei suutnud enam oma vaenlastele vastu seista.+
15 Kõikjal, kuhu nad läksid, oli Jehoova käsi nende vastu, tuues neile õnnetust,+ nii nagu Jehoova oli öelnud ja nagu Jehoova oli neile vandunud;+ nad olid suures hädas.+
16 Siis lasi Jehoova tõusta kohtumõistjaid, kes päästsid nad rüüstajate käest.+
17 Aga nad ei kuulanud isegi oma kohtumõistjaid, vaid käisid hoora kombel teiste jumalate järel ja kummardasid nende ette. Nad pöördusid kiiresti kõrvale teelt, millel olid käinud nende esiisad, kes olid kuuletunud Jehoova käskudele.+ Nad ei olnud nende moodi.
18 Alati, kui Jehoova lasi neile tõusta mõne kohtumõistja,+ oli Jehoova selle kohtumõistjaga ja päästis nad nende vaenlaste käest kõigil kohtumõistja elupäevil, sest Jehooval oli neist kahju,+ kuna nad ägasid oma rõhujate ja vaenajate surve all.+
19 Aga kui kohtumõistja suri, toimisid nad veelgi hukatuslikumalt kui nende isad, käies teiste jumalate järel, teenides neid ja kummardades nende ette.+ Nad ei hüljanud oma teguviise, vaid jäid kangekaelseks.
20 Lõpuks süttis Jehoova viha Iisraeli vastu+ ja ta ütles: „Kuna see rahvas on rikkunud mu lepingut,+ millest ma käskisin nende esiisadel kinni pidada, ega ole mulle kuuletunud,+
21 siis ei aja ma nende eest ära ühtki neist rahvaist, kes pärast Joosua surma järele jäid.+
22 Sellega ma panen Iisraeli proovile, kas nad püsivad Jehoova teel+ ja käivad sellel nagu nende isad.”
23 Nii lasi Jehoova neil rahvastel alles jääda. Ta ei ajanud neid kiiresti ära ega andnud neid Joosua kätte.