Apostlite teod. Kr Práxeis apostólon. Pole teada, kas sel raamatul alguses oli nimi. See leidub aga mõnedes 2. sajandist pärit käsikirjades. Apostlite tegude raamat on Luuka evangeeliumi järg. (Vt Ap 1:1 kommentaari.) See jutustab peamiselt apostlite Peetruse ja Pauluse tegemistest, samuti kristliku koguduse sünnist ja kiirest arengust: sellest, kuidas kristlus jõudis kõigepealt juutide, seejärel samaarlaste ja lõpuks ka teiste rahvasteni. (Vt Mt 16:19 kommentaari.) Raamat annab ka taustteavet piibli kreekakeelse osa kirjade kohta.

Esimeses jutustuses. Luukas viitab siin oma evangeeliumile, milles ta kirjutas „kõigest, mida Jeesus tegi ja õpetas”. Apostlite tegude raamatus räägib ta aga Jeesuse järelkäijate tegevusest. Raamatud sarnanevad stiililt ja sõnastuselt ning kummagi adressaat on Teofilos. Seda, kas Teofilos oli Jeesuse jünger, pole öeldud. (Vt Lu 1:3 kommentaari.) Luukas mainib Apostlite tegude raamatu alguses mitut evangeeliumi lõpus kirjeldatud sündmust, mis näitab, et see on tema esimese jutustuse järg. Kuid ta kasutab pisut teistsugust sõnastust ja lisab mõned üksikasjad. (Vrd tekste Lu 24:49 ja Ap 1:1–12.)

Teofilos. Nii Luuka evangeelium kui ka Apostlite tegude raamat on adresseeritud talle. Tekstis Lu 1:3 on nimetatud teda kõrgeauliseks. (Lisainfot Teofilose kohta vt Lu 1:3 kommentaarist.)

Jumala kuningriigist. Piibli põhiteema Jehoova kuningriik on ka Apostlite tegude raamatu peamine teema. (Ap 8:12; 14:22; 19:8; 20:25; 28:31.) Raamatus räägitakse, et apostlid andsid sellest kuningriigist põhjalikult tunnistust ja tegid teenistuses oma parima. (Ap 2:40; 5:42; 8:25; 10:42; 20:21, 24; 23:11; 26:22; 28:23.)

aegu ega määratud päevi. Siin räägitakse ajast kahes mõttes. Kreeka sõna chrónos (selles tekstis mitmuses ja tõlgitud aegu) võib tähendada kindlaksmääramata pikkusega aega, kas pikka või lühikest. Sõna kairós (selles tekstis mitmuses ja tõlgitud määratud päevi) tähendab kindlaksmääratud aega ning seda kasutatakse tihti seoses tulevikuga, eriti seoses Kristuse juuresoleku ja messiavalitsusega. (Ap 3:19; 1Te 5:1; vt Mr 1:15 ja Lu 21:24 kommentaari.)

mida ainult Isal on õigus kindlaks määrata. Võib tõlkida ka „mis Isa oma meelevallas on kindlaks määranud”. See tähendab, et Jehoova on jätnud endale õiguse koostada ajakava, mille järgi ta oma eesmärke ellu viib, ja ta peab sellest alati kinni. Jeesus ütles enne oma maise elu lõppu, et isegi tema ei tea päeva ega tundi, millal lõpp tuleb, vaid et seda teab üksnes Isa. (Mt 24:36; Mr 13:32.)

püha vaim. Apostlite tegude raamatus mainitakse püha vaimu üle 50 korra. Vahel kasutatakse kreekakeelses tekstis selle kohta üksnes sõna pneúma (vaim). (Ap 2:4, 17, 18; 5:9; 11:28; 21:4; vt ka „Sõnaseletusi”, märksõna „Vaim”.) Apostlite tegude raamat näitab selgelt, et Jeesuse järelkäijad saavad teha kuulutustööd kõigi rahvaste seas ainult tänu püha vaimu abile. (Vrd Mr 1:12 kommentaariga.)

minu tunnistajad. Jeesuse esimesed juutidest jüngrid juba olid Jumala tunnistajad: nad tunnistasid, et Jehoova on ainus tõeline Jumal. (Jes 43:10–12; 44:8.) Nüüdsest aga pidid nad olema ka Jeesuse tunnistajad. Neil tuli teada anda, et Jeesus on messias ja kuningas, kes pühitseb Jehoova nime ja viib täide tema eesmärgi. Apostlite tegude raamatu kreekakeelses algtekstis kasutatakse sõnu mártys, martyréo ja diamartýromai (tunnistaja, tunnistust andma, põhjalikult tunnistust andma) ning teisi sarnaseid sõnu palju kordi. Üksnes Johannese evangeeliumis esineb neid veelgi rohkem. (Vt Joh 1:7 kommentaari.) Terves Apostlite tegude raamatus räägitakse, et Jeesusest ja Jumala kuningriigist on vaja tunnistust anda. (Ap 2:32, 40; 3:15; 4:33; 5:32; 8:25; 10:39; 13:31; 18:5; 20:21, 24; 22:20; 23:11; 26:16; 28:23.) Osa 1. sajandi kristlasi sai omaenese kogemuste najal kinnitada, et Jeesus elas, suri ja äratati üles. (Ap 1:21, 22; 10:40, 41.) Hilisemate aegade kristlastel tuli aga rääkida kõige selle tähendusest. (Ap 22:15; vt Joh 18:37 kommentaari.)

maailma otsani. Võib tõlkida ka „maa äärteni”. Vastav kreeka väljend esineb ka tekstis Ap 13:47. Seal tsiteeritakse ennustust kirjakohast Jes 49:6, kus Septuaginta tõlkes on sama kreeka väljend. Lausudes sõnad, mis on tekstis Ap 1:8, võis Jeesus viidata sellelesamale ennustusele, kus Jehoova ütleb oma teenijale: „Ma panen sind ka rahvastele valguseks, et mu pääste ulatuks maa äärteni.” Jeesus oli varem öelnud, et tema järelkäijad teevad veel suuremaid tegusid kui tema. (Vt Joh 14:12 kommentaari.) Samuti oli ta öelnud, et nad teevad kuulutustööd kogu maailmas. (Vt Mt 24:14, 26:13 ja 28:19 kommentaari.)

kaks meest valgetes riietes. Mõeldakse ingleid. (Vrd tekstidega Lu 24:4, 23.) Kreeka sõna ángelos (ingel) esineb Apostlite tegude raamatu algtekstis 21 korda (esimene koht on Ap 5:19).

taevasse. Kr uranós. See sõna esineb selles salmis kolm korda ning see võib tähendada kas taevalaotust või vaimolendite elupaika.

tuleb samal viisil. Kreeka sõnal érchomai (tulema) on piiblis mitu tähendust. Näiteks öeldakse, et Jeesus tuleb suure viletsuse ajal oma kohtuotsust teada andma ja täide viima. (Mt 24:30; Mr 13:26; Lu 21:27.) Kuid sama sõna kasutatakse seoses Jeesusega ka muudel juhtudel. (Mt 16:28–17:2; Mt 21:5, 9; 23:39; Lu 19:38.) Seega oleneb selle sõna tähendus kontekstist. Inglid ütlesid, et Jeesus tuleb tagasi samal viisil (kr trópos), nagu ta ära läks. Sõna trópos ei tähenda vormi, kuju ega keha, vaid viisi või laadi. Seda, kuidas Jeesus taevasse läks, nägid üksnes tema apostlid. Jeesus ise oli öelnud oma tulemise kohta Jumala kuningriigi kuningana, et see ei toimu tähelepanu äratades. (Lu 17:20; vt kommentaari.) Järelikult pidid üksnes tema jüngrid aru saama, et ta on tulnud, st hakanud kuningana valitsema. Sellega pidi algama tema nähtamatu juuresolek. (Mt 24:3.) Tekstis Ilm 1:7 aga räägitakse Jeesuse tulemisest teises tähenduses, kuna seal öeldakse, et kõigi silmad näevad teda.

hingamispäeva teekonna. Hingamispäeva teekonna all mõeldi maad, mille iisraellane võis hingamispäeval läbida. Moosese seadus keelas hingamispäeval reisimise, aga ei lisanud mingeid täpsustusi. (2Mo 16:29.) Hiljem kehtestasid rabid juutidele liikumisraadiuse 2000 küünart (890 m). Nad võtsid aluseks teksti 4Mo 35:5, kus mainitakse vahemaad 2000 küünart, ning teksti Jos 3:3, 4, kus öeldakse, et iisraellastel tuli jätta enda ja lepingulaeka vahele umbes 2000 küünart. Rabid järeldasid, et sellise pikkusega maad tohib läbida, et minna hingamispäeval kogudusetelki. (4Mo 28:9, 10.) Juudi ajaloolane Josephus Flavius ütleb ühes kohas, et Jeruusalemma ja Õlimäe vahemaa oli viis staadionit (925 m), ja teises kohas, et see oli kuus staadionit (1110 m). Igal juhul oli see vahemaa umbes sama mis rabide kehtestatud hingamispäeva teekond, nagu ka Luukas selles salmis ütleb.

innukaks. Nimi, mis eristab apostel Siimonit apostel Siimon Peetrusest. (Lu 6:14, 15.) Siin ja ka salmis Lu 6:15 on kasutatud kreeka sõna zelotés, mis tähendab „seloot; innukas”. Tekstides Mt 10:4 ja Mr 3:18 kasutatakse Siimoni kohta lisanime Kananaios, mis on arvatavasti heebrea või aramea päritolu ning mis tähendab samuti „seloot; innukas”. Võimalik, et Siimon kuulus kunagi selootide, Rooma-vastase juudi rühmitise ridadesse. Kuid ta võis saada selle nime ka oma innukuse ja agaruse pärast.

Jeesuse vendadega. St Jeesuse poolvendadega. Evangeeliumites, Apostlite tegude raamatus ja kahes Pauluse kirjas mainitakse Isanda vendi ja ka õdesid. Nelja tema venda nimetatakse koguni nimepidi, need on Jaakobus, Joosep, Siimon ja Juudas. (Mt 12:46; 13:55, 56; Mr 3:31; Lu 8:19; Joh 2:12; 1Ko 9:5; Ga 1:19.) Kõik Jeesuse vennad ja õed olid temast nooremad. Enamik piibliõpetlasi on seda meelt, et Jeesusel oli vähemalt neli venda ja kaks õde, kes kõik olid Joosepi ja Maarja lapsed. (Vt Mt 13:55 kommentaari.)

vendade. Mõnikord tehakse piiblis vahet meessoost ja naissoost kristlastel ning nimetatakse neid vastavalt vendadeks ja õdedeks. (1Ko 7:14, 15.) Teinekord, nagu ka selles salmis, mõeldakse vendade all nii mehi kui ka naisi. (Ap 1:13–15.) Ka koguduse poole pöörduti sõnaga „vennad”. (Ro 1:13; 1Te 1:4.) Enamikus piibli kreekakeelse osa kirjades mõeldakse selle sõnaga nii mehi kui naisi. Eelmises salmis (Ap 1:14) kasutatakse kreeka sõna adelphós (vend) mitmusevormi Jeesuse poolvendade kohta. (Vt Mt 13:55 ja Ap 1:14 kommentaari.)

inimest. Sõna-sõnalt „nime” (kr ónoma). Sama kreeka sõna on ka tekstis Ilm 3:4 (vt P 1988).

Mehed, vennad. Kuna Peetrus kasutab siin ka sõna „mees” (kr anér), võib järeldada, et ta pöördub üksnes koguduse meesliikmete poole. Seda toetab ka tõsiasi, et ta räägib Juudas Iskarioti kui apostli asendamisest.

kui ta pea ees alla kukkus, rebenes ta keha. Matteuse evangeeliumis öeldakse, et Juudas poos end üles, mis näitab enesetapuviisi. (Mt 27:5.) Luukas aga ütleb siin, mis poomise järel juhtus. Neist kahest piiblikohast tuleb välja, et Juudas poos end järsaku kohal, aga nöör või puuoks läks katki, ta kukkus alla ja tema keha rebenes kaljul. Jeruusalemma lähedal oli kohti, kus see võis juhtuda.

ülevaatajaamet. Kr episkopé. See on sarnane nimisõnaga epískopos (ülevaataja) ja tegusõnaga episkopéo (tõlgitud tekstis Heb 12:15 „vaadake hoolega”). Peetrus tsiteerib siin teksti L 109:8 ja soovitab sellele tuginedes leida Juuda asemele uue apostli. Laulu 109 heebreakeelses algtekstis esineb sõna pekuddáh, mida võib tõlkida näiteks vastega „vastutaja” või „ülevaataja”. (4Mo 4:16; Jes 60:17.) Septuagintas (L 108:8, LXX) on see heebrea sõna tõlgitud sama kreeka sõnaga, mida Luukas kasutab tekstis Ap 1:20. Peetruse sõnadest tuleb välja, et apostlitel oli ülevaatajaamet. Nad olid saanud selle Jeesuselt endalt. (Mr 3:14.) Nädalatepühal aastal 33 moodustati kristlik kogudus, millel oli 12 ülevaatajat. Alguses oli sel umbes 120 liiget, kuid kõigest ühe päevaga kasvas liikmete arv 3000-ni. (Ap 1:15; 2:41.) Kuigi hiljem määrati ülevaatajateks ka teisi mehi, oli apostlite ülevaatajaamet eriline, sest 12 apostlit pidid saama Uue Jeruusalemma 12 aluskiviks. (Ilm 21:14; vt Ap 20:28 kommentaari.)

meie keskel tegutses. Võib tõlkida ka „meie keskel elas”. Sõna-sõnalt „meie juures sisse ja välja käis”. Tegemist on semiidi idioomiga. (Vrd tekstidega 5Mo 28:6, 19; L 121:8, P 1988.)

Mattias. Kreeka nimi Maththías on tõenäoliselt lühivorm nimest Mattathías, mis omakorda tuleb heebrea nimest Mattitja (1Aj 15:18) tähendusega „Jehoova kingitus”. Peetrus ütles, et Mattias oli olnud Kristuse järelkäija kogu tema kolme ja poole aastase teenistuse jooksul. (Ap 1:21, 22.) Ta oli käinud tihedalt läbi apostlitega ning oli arvatavasti nende 70 jüngri seas, kelle Jeesus saatis kuulutustööle. (Lu 10:1.) Mattias „arvati neile üheteistkümnele apostlile juurde”. (Ap 1:26.) Sestpeale mõeldakse Apostlite tegude raamatus väljendite all „apostlid” või „need kaksteist” ka Mattiast. (Ap 2:37, 43; 4:33, 36; 5:12, 29; 6:2, 6; 8:1, 14.)

Jehoova. Seni leitud kreekakeelsetes käsikirjades on siin sõna kýrios (isand, issand). Kuid nagu selgitatakse lisas C, on mõjuvaid põhjusi järeldada, et algtekstis oli selles salmis Jumala nimi, mis hiljem asendati nimetusega kýrios. Seetõttu on siin põhitekstis kasutatud nime Jehoova.

sina, kes sa tunned kõigi südant. Siin esineb kreeka sõna kardiognóstes (südametundja). Piibli heebreakeelses osas on mitmes kohas mõte, et Jehoova näeb inimeste südamesse. (5Mo 8:2; 1Sa 16:7; 1Ku 8:39; 1Aj 28:9; L 44:21; Jer 11:20; 17:10.) Seepärast on loogiline järeldada, et heebrea keelt kõnelevad juudid, kes palvetasid Jumala kui südametundja poole, kasutasid siin tema nime Jehoova. Sõna kardiognóstes esineb üksnes selles kohas ja tekstis Ap 15:8. (Vt lisa C3 sissejuhatust; Ap 1:24.)

heitsid liisku. Kristluse-eelsel ajal heitsid Jehoova teenijad tema tahte teadasaamiseks mõnikord liisku. (3Mo 16:8; 4Mo 33:54; 1Aj 25:8; Õp 16:33; 18:18; vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Liisk”.) See salm on aga ainuke koht, kus öeldakse, et Jeesuse järelkäijad seda tegid. Nad heitsid liisku selleks, et teada saada, kes kahest kandidaadist peaks saama Juudas Iskarioti asemel apostliks. Nad mõistsid, et vajavad Jehoova juhatust, kuna Jeesus oli enne 12 apostli väljavalimist kogu öö palvetanud. (Lu 6:12, 13.) Enne liisuheitmist uurisid nad pühakirja ja palusid Jehoovat, et ta näitaks neile, kumma mehe ta on valinud. (Ap 1:20, 23, 24.) Piiblis pole mainitud, et pärast 33. aasta nädalatepüha oleks ülevaatajate ja nende abiliste valimiseks või tähtsate küsimuste otsustamiseks liisku heidetud. Seda polnud enam vaja, sest kristliku koguduse peal oli nüüd püha vaim. (Ap 6:2–6; 13:2; 20:28; 2Ti 3:16, 17.) Ülevaatajateks hakati määrama mehi, kelle elus ilmnes püha vaimu vili. (1Ti 3:1–13; Tt 1:5–9.) Ka teistes kultuurides heideti liisku. (Est 3:7; Jl 3:3; Ob 11.) Näiteks Rooma sõdurid heitsid liisku Jeesuse riiete pärast, nagu oli ette kuulutatud tekstis L 22:18. Muidugi ei teinud nad seda piibli ennustuse täideviimiseks, vaid omakasu pärast. (Joh 19:24; vt Mt 27:35 kommentaari.)

arvati neile ... juurde. Mattias hakkas kuuluma 12 apostli hulka, kes said nädalatepühal vaimse Iisraeli aluskivideks. „Need kaksteist”, Mattias kaasa arvatud, tegelesid kreeka keelt kõnelevate jüngrite murega. (Ap 6:1, 2.)