Apostlite teod 11:1–30

11  Apostlid ja vennad Juudamaal kuulsid, et ka mittejuudid on Jumala sõna vastu võtnud. 2  Kui Peetrus üles Jeruusalemma jõudis, hakkasid ümberlõikamise toetajad+ teda arvustama* 3  ja ütlesid: „Sa läksid ümberlõikamata meeste majja ja sõid koos nendega!” 4  Seepeale Peetrus selgitas neile kõike üksikasjalikult ja ütles: 5  „Ma olin Joppe linnas, palvetasin ja nägin nägemuses*, et taevast laskub alla midagi*, mis on otsekui suur linane riie, mida nelja nurka pidi alla lastakse. See tuli otse minu juurde.+ 6  Ma vaatasin seda tähelepanelikult ja nägin selles neljajalgseid, metsloomi, roomajaid ja linde. 7  Samuti kuulsin ma üht häält mulle ütlemas: „Tõuse, Peetrus, tapa ja söö!” 8  Aga ma vastasin: „Mitte mingil juhul, isand, sest ma pole kunagi võtnud suu sisse midagi rüvedat ega ebapuhast!” 9  Teist korda ütles hääl taevast: „Ära nimeta enam rüvedaks seda, mille Jumal on puhastanud.” 10  Nii juhtus ka kolmandat korda ja kõik tõmmati tagasi taevasse. 11  Samal hetkel jõudsid selle maja juurde, kus me olime, kolm meest, kes olid Kaisareast minu juurde saadetud.+ 12  Siis ütles püha vaim mulle, et ma läheksin kõhklemata nendega kaasa. Need kuus venda tulid samuti koos minuga ja me läksime selle mehe majja. 13  Ta jutustas meile, kuidas ta oli näinud inglit oma majas seismas ja ütlemas: „Saada mehed Joppesse ja lase kutsuda Siimon, keda hüütakse Peetruseks.+ 14  Tema räägib teile, kuidas sina ja kogu su majarahvas võite saada päästetud.” 15  Aga kui ma rääkima hakkasin, langes nende peale püha vaim, just nagu see langes alguses ka meie peale.+ 16  Siis meenus mulle, et Isand oli mitu korda öelnud: „Johannes ristis küll veega,+ aga teid ristitakse püha vaimuga.”+ 17  Seega, kui Jumal andis sellesama kingi neile, nagu ta andis ka meile, kes oleme uskunud isandasse Jeesus Kristusesse, siis kes olen mina, et oleksin võinud takistada Jumalat*?”+ 18  Kui nad seda kõike kuulsid, jäid nad rahule*, ülistasid Jumalat ja ütlesid: „Järelikult on Jumal andnud ka mittejuutidele võimaluse oma patte kahetseda ja elu saada*.”+ 19  Need, kes olid Stefanose surmaga alanud tagakiusamise* tõttu laiali hajunud,+ jõudsid isegi Foiniikiasse,+ Küprosele ja Antiookiasse, kuid nad kuulutasid ainult juutidele.+ 20  Ent nende hulgas, kes tulid Antiookiasse, olid ka mõned mehed Küproselt ja Küreenest. Need hakkasid rääkima kreeka keelt kõnelevate inimestega ja kuulutasid neile head sõnumit oma isandast Jeesusest. 21  Jehoova käsi oli nendega ning suur hulk inimesi sai usklikuks ja hakkas Isanda järel käima*.+ 22  Jutt nendest jõudis Jeruusalemma koguduse kõrvu ja Barnabas+ saadeti Antiookiasse. 23  Kui ta kohale jõudis ja Jumala armu nägi, sai ta rõõmsaks ja innustas neid kõiki jääma Isandale kogu südamest ustavaks.+ 24  Barnabas oli hea mees, kes oli täis püha vaimu ja kellel oli tugev usk*. Seetõttu hakkas suur hulk rahvast Isandasse uskuma.+ 25  Barnabas läks Tarsosesse, et Saulus üles otsida.+ 26  Leidnud ta, tõi ta tema Antiookiasse. Nad käisid terve aasta sealses koguduses ja õpetasid suurt hulka rahvast. Antiookia oli esimene koht, kus jüngreid hakati Jumala juhtimisel nimetama kristlasteks.+ 27  Neil päevil tuli Jeruusalemmast alla Antiookiasse prohveteid.+ 28  Üks neist, kelle nimi oli Agabos,+ ennustas püha vaimu kaudu, et kogu maa* peale on tulemas suur näljahäda,+ mis Claudiuse+ ajal tuligi. 29  Seetõttu otsustasid jüngrid saata Juudamaa vendadele abi,+ igaüks oma võimaluste piires.+ 30  Nii nad tegidki ning saatsid selle abi Barnabase ja Sauluse kaudu kogudusevanematele.+

Allmärkused

^ Võib tõlkida ka „temaga vaidlema”.
^ Sõna-sõnalt „mingi anum”.
^ Võib tõlkida ka „transis olles nägemust”.
^ Võib tõlkida ka „et oleksin võinud Jumalal tee peal ees seista”.
^ Võib tõlkida ka „rahunesid nad”; sõna-sõnalt „jäid nad vakka”.
^ Võib tõlkida ka „võimaluse patukahetsuseks, mis viib ellu”.
^ Võib tõlkida ka „viletsuse”.
^ Sõna-sõnalt „pöördus Isanda poole”.
^ Sõna-sõnalt „ja usku”.
^ Võib tõlkida ka „asustatud maa”.

Kommentaarid

Antiookiasse. See linn asus Süürias Orontese jõe ääres, umbes 32 km Vahemere sadamalinnast Seleukeiast ülesvoolu. 1. sajandiks oli sellest saanud Rooma impeeriumi suuruselt ja jõukuselt kolmas linn Rooma ja Aleksandria järel. Juba ammusest ajast oli seal elanud arvukas juutide kogukond ning sealsete juutide ja mittejuutide vahel polnud kuigi suurt hõõrumist. Paistab, et Süüria Antiookia õhustik oli soodus millekski uueks: nimelt jutlustasid sealsed jüngrid peale juutide ka ümberlõikamata mittejuutidele. (Vt selle salmi kommentaari kreeka keelt kõnelevate inimestega.) Süüria Antiookiat ei tohiks segi ajada Pisiidia Antiookiaga, mis asus Väike-Aasias. (Vt Ap 6:5 ja 13:14 kommentaari ning lisa B13.)

kreeka keelt kõnelevate inimestega. Sõna-sõnalt „hellenistidega”. Vastava kreeka sõna hellenistés tähendus sõltub kontekstist. Tekstis Ap 6:1 mõeldakse sellega tõenäoliselt kreeka keelt kõnelevaid juute. (Vt Ap 6:1 kommentaari.) Seetõttu on osa õpetlasi järeldanud, et Süüria Antiookias rääkisid jüngrid head sõnumit ümberlõigatud juutidele ja proselüütidele, kes kõnelesid kreeka keelt. Paistab aga, et siin on juttu uutest tuultest. Nagu mainitakse eelmises salmis, olid jüngrid varem kuulutanud Antiookias üksnes juutidele. Ent näib, et hea sõnum hakkas nüüd levima ka sealsete mittejuutide hulgas. Kui Barnabas saadeti Antiookiasse, siis ilmselt just selleks, et ta innustaks vastseid kreeka keelt kõnelevaid jüngreid Isandale ustavaks jääma. (Ap 11:22, 23.) Mõnes vanas käsikirjas on sõna hellenistés asemel héllenas („kreeklased”; vt Ap 16:3). Seepärast on osas piiblitõlgetes see tõlgitud vastetega „kreeklased” ja „mittejuudid”. Neist vastetest jääb mulje, et tegu polnud juudiusulistega. Tegelikult aga võidakse siin mõelda nii kreeka keelt kõnelevaid juute kui ka mittejuute ning seepärast on siin salmis kasutatud tõlkevastet „kreeka keelt kõnelevad inimesed”. Need inimesed võisid olla paljudest rahvustest, kuid nad oskasid kreeka keelt ja võib-olla järgisid ka kreeklaste kombeid.

Jehoova käsi. Piibli heebreakeelses osas esineb tihti fraas, mis koosneb heebrea vastest sõnale „käsi” ja tetragrammist. (Nt 2Mo 9:3; 4Mo 11:23; Koh 2:15; Ru 1:13; 1Sa 5:6, 9; 7:13; 12:15; 1Ku 18:46; Esr 7:6; Ii 12:9; Jes 19:16; 40:2; Hes 1:3.) Sõna „käsi” esineb piiblis sageli piltlikus tähenduses ning sellega mõeldakse väge või jõudu. Kuna käsi rakendab käsivarre rammu, võidakse sellega mõelda ka rakendatavat jõudu. Peale kõnesoleva salmi esineb kreeka väljend, mille vasteks on „Jehoova käsi”, tekstides Lu 1:66 ja Ap 13:11. (Vt Lu 1:6 ja 1:66 kommentaare ning lisa C3 sissejuhatust; Ap 11:21.)

hakati Jumala juhtimisel nimetama. Enamik piiblitõlkeid ütleb lihtsalt „hakati nimetama” või „hüüti”. Ent kreeka keeles pole siin kasutatud sõna, mida tavaliselt tõlgitakse vastetega „nimetama” või „hüüdma”. (Mt 1:16; 2:23; Mr 11:17; Lu 1:32, 60; Ap 1:12, 19.) Siin esineb verb chrematízo ning kõigis üheksas kohas, kus see leidub, on kasutatud seda seoses millegagi, mis lähtub Jumalalt. (Mt 2:12, 22; Lu 2:26; Ap 10:22; 11:26; Ro 7:3; Heb 8:5; 11:7; 12:25.) Näiteks tekstis Ap 10:22 esineb see koos fraasiga „püha ingli kaudu” ning tekstides Mt 2:12 ja 22 on seda kasutatud seoses Jumala antud unenägudega. Tekstis Ro 11:4 esineb nimisõna chrematismós, millele sõnastikud ja piiblitõlked annavad selliseid vasteid nagu „Jumala vastus” ja „Jumala kostus”. On võimalik, et Jehoova käskis Saulusel ja Barnabasel võtta kasutusele nimetuse „kristlased”. On ka väidetud, et see oli põlastav nimetus, mille lasid käibele Antiookia mittejuudid. Viimane pole ilmselt tõsi, sest verb chrematízo näitab selgelt, et mängus oli Jumala käsi. Pole usutav, et juudidki oleksid hakanud Jeesuse jüngreid kristlasteks ehk heebreapäraselt messianistideks nimetama. Juudid ei pidanud Jeesust messiaks ehk kristuseks, seega poleks nad isegi vihjamisi möönnud, et Jeesus on Jumala võitu.

kristlasteks. Kr christianós (kristuse järelkäija). See tuleb sõnast christós (kristus, võitu) ning esineb piiblis vaid kolm korda. (Ap 11:26; 26:28; 1Pe 4:16.) Kristlased on need, kes järgivad Kristuse kui Jehoova võitu eeskuju ja õpetusi. (Lu 2:26; 4:18.) Nimetus „kristlased” võeti Jumala juhtimisel kasutusele juba 44. aasta kandis, kui toimus kõnesoleva salmi tegevus. Paistab, et see nimetus läks laialt käibele, sest kui Paulus oli 58. aasta paiku kuningas Herodes Agrippa II ees, oli too kursis, kes kristlased on. (Ap 26:28.) Ajaloolase Tacituse tekstidest on näha, et 64. aasta paiku oli nimetus „kristlane” Roomas käibel. Millalgi aastail 62–64 kirjutas Peetrus oma esimese kirja kristlastele, kes asusid hajali kogu Rooma impeeriumis, ning selleks ajaks oli nimetus „kristlane” laialt tuntud. (1Pe 1:1, 2; 4:16.) See Jumala juhtimisel saadud nimetus eristas Jeesuse järelkäijaid kõigist teistest ning neid ei peetud enam judaismi sektiks.

suur näljahäda. See näljahäda tabas Juudamaad 46. aasta paiku. Selle ajaloolisust kinnitab ka Josephus Flavius, kes samamoodi räägib sellest kui suurest näljahädast Rooma keisri Claudiuse ajal. Näljahädad tabasid eriti valusalt vaeseid, kel polnud kõrvale pandud ei raha ega toitu. Seetõttu saatsid Antiookia kristlased Juudamaa vaestele usukaaslastele rahalise annetuse.

Claudiuse ajal. Claudius oli Rooma keiser aastail 41–54. Valitsusaja alguses oli ta juutide suhtes heatahtlik, kuid hiljem läksid suhted käärima ning ta käskis kõigil juutidel Roomast lahkuda. (Ap 18:2.) Väidetavalt mürgitas Claudiuse ta neljas naine seentega. Claudiuse järel sai keisriks Nero.

abi. See on teadaolevalt esimene juhtum, kus kristlased saatsid mujal elavatele usukaaslastele rahalist abi. Siin kasutatud kreeka sõna diakonía, mida on sageli tõlgitud vastega „teenistus”, esineb ka tekstides Ap 12:25 ja 2Ko 8:4. See, kuidas sõna diakonía on piiblis kasutatud, näitab, et kristlikul teenistusel on kaks tahku: lepitusteenistus ehk kuulutus- ja õpetustöö (2Ko 5:18–20; 1Ti 2:3–6) ning usukaaslaste aitamine, millest räägitakse kõnesolevas salmis. Paulus kirjutas: „On erinevaid teenistusülesandeid [sõna diakonía mitmusevorm], ent on üks ja sama Isand.” (1Ko 12:4–6, 11.) Ta näitas, et kristliku teenistuse erinevad tahud kuuluvad kõik jumalateenimise juurde. (Ro 12:1, 6–8.)

kogudusevanematele. Sõna-sõnalt „vanematele meestele”. Piiblis tähendab kreeka sõna presbýteros eelkõige meest, kes on ühiskonnas või koguduses vastutusrikkal positsioonil. See sõna võib viidata vanusele, kuid mitte tingimata. (Vt Mt 16:21 kommentaari.) Iisraeli rahva vanemad kandsid ühisvastutust nii tsiviil- (5Mo 25:7–9; Jos 20:4; Ru 4:1–12) kui ka riigiasjade korraldamisel (Koh 21:16; 1Sa 4:3; 8:4; 1Ku 20:7). Selles salmis kasutatakse sõna presbýteros esimest korda seoses kristliku kogudusega. Nagu Iisraeli vanemad andsid juhatust Iisraeli rahvale, nii annavad vaimse Iisraeli vanemad juhatust kogudusele. Kõnesoleval juhul olid kogudusevanemad need, kes võtsid annetuse vastu ja korraldasid selle jaotamist Juudamaa kogudustele.

Pildid ja videod

Joppe
Joppe

Selles videos on näha Joppe (Jaffa) sadamat, mis asub Vahemere rannikul, umbes poolel teel Karmeli mäe ja Gaza vahel. Praegune Yafo (ar Jaffa) liideti aastal 1950 kokku Tel Aviviga ning muistne Joppe asub nüüd Tel Aviv-Yafo alal. Joppe paiknes kaljusel künkal umbes 35 m kõrgusel merepinnast. Sealset looduslikku sadamat piiravad madalad kaljurahnud, mis asuvad umbes 100 m kaugusel rannikust. Tüüroslased parvetasid Saalomonile templiehituse tarvis Liibanonist Joppesse seedripalke. (2Aj 2:16.) Joona, kes püüdis põgeneda talle antud ülesande eest, läks Joppes Tarsisesse sõitva laeva peale. (Jn 1:3.) Esimesel sajandil oli Joppes kristlik kogudus, kuhu kuulus ka Dorkas (Tabiita), kelle Peetrus surnuist üles äratas. (Ap 9:36–42.) Samuti elas Joppes nahaparkija Siimon, kelle majas olles sai Peetrus nägemuse, mis valmistas teda ette mittejuudile Korneeliusele kuulutamiseks. (Ap 9:43; 10:6, 9–17.)

Süüria Antiookia
Süüria Antiookia

Fotol on Antakya linn tänapäeva Türgis. Kunagi asus siin Antiookia, Rooma provintsi Süüria pealinn. 1. sajandil olevat see olnud Rooma impeeriumi suuruselt kolmas linn Rooma ja Aleksandria järel. Seal võis olla isegi üle 250 000 elaniku. Pärast seda, kui Stefanos Jeruusalemmas hukati, hakati Jeesuse jüngreid ägedalt taga kiusama ja osa neist tuli Antiookiasse. Nad kuulutasid head sõnumit kreeka keelt kõnelevatele inimestele, kellest suur hulk sai usklikuks. (Ap 11:19–21.) Apostel Paulus alustas Antiookiast oma misjonireise. „Antiookia oli esimene koht, kus jüngreid hakati Jumala juhtimisel nimetama kristlasteks.” (Ap 11:26.) Süüria Antiookiat ei tohiks segi ajada Pisiidia Antiookiaga (Kesk-Türgis), mida on mainitud tekstides Ap 13:14; 14:19, 21 ja 2Ti 3:11.

Süüria Antiookia. Kristliku tegevuse üks esimesi keskusi
Süüria Antiookia. Kristliku tegevuse üks esimesi keskusi

Süüria Antiookia oli Rooma provintsi Süüria pealinn. 1. sajandil oli see Rooma ja Aleksandria kõrval üks Rooma impeeriumi suurimaid linnu. Linn asus Orontese jõe (1) idakaldal ja hõlmas algul ka saart (2). Mõnikümmend kilomeetrit allavoolu asus sadamalinn Seleukeia. Antiookias oli tolle aja üks suurimaid hipodroome (3), kus toimusid hobuste ja kaarikute võiduajamised. Linn oli tuntud oma suurejoonelise sammastega ääristatud tänava poolest (4), mille Herodes Suur lasi marmoriga sillutada. Hiljem lasi keiser Tiberius tänavale juurde ehitada katusega sammaskäike ning kaunistas tänavat mosaiikide ja kujudega. Selles mitmekultuurilises linnas oli suur juudi kogukond (5). Paljudest sealsetest juutidest said kristlased. Antiookia oli esimene koht, kus Jeesuse jüngreid hakati nimetama kristlasteks. (Ap 11:26.) Aja jooksul said kristlasteks ka paljud mittejuudid. Kui umbes aastal 49 kerkis esile ümberlõikamisküsimus, saadeti Paulus, Barnabas ja veel mõned vennad Jeruusalemma, et juhtivalt kogult juhiseid saada. (Ap 15:1, 2, 30.) Kõik kolm Pauluse misjonireisi said alguse Antiookiast. (Ap 13:1–3; 15:35, 40, 41; 18:22, 23.) Kaardil on kujutatud linnamüür läbi mitme sajandi.

Keiser Claudius
Keiser Claudius

Apostlite tegude raamatus on keiser Claudiust mainitud kaks korda. (Ap 11:28; 18:2.) Ta oli neljas Rooma keiser ning valitses aastail 41–54. Claudius tõusis troonile pärast oma nõbu Caligulat (kes valitses aastail 37–41 ja keda piiblis ei mainita). Arvatavasti aastal 49 või 50 andis Claudius kõigile juutidele käsu Roomast lahkuda. Seetõttu kolisidki Priskilla ja Akvila Korintosesse, kus nad tutvusid apostel Paulusega. Väidetavalt mürgitas Claudiuse tema neljas naine aastal 54. Claudiuse järel sai keisriks Nero.

PIIBEL. UUE MAAILMA TÕLGE (ÕPPEVÄLJAANNE)
Apostlite teod 11
eesti
Loe Piiblit veebis.
https://cms-imgp.jw-cdn.org/img/p/1001070103/univ/art/1001070103_univ_sqr_xl.jpg
nwtsty