Apostlite teod 15:1–41

15  Juudamaalt tulid alla mõned, kes hakkasid vendi õpetama: „Kui te ei lase end Moosese kombe kohaselt+ ümber lõigata, siis teid ei päästeta.” 2  See tekitas lahkarvamusi, ning kui Paulus ja Barnabas olid nendega palju vaielnud, otsustati, et Paulus, Barnabas ja mõned teised lähevad selle tüliküsimuse pärast üles Jeruusalemma apostlite ja vanemate juurde.+ 3  Kogudus saatis neid natuke maad, misjärel mehed jätkasid teed läbi Foiniikia+ ja Samaaria ning rääkisid vendadele üksikasjalikult mittejuutide uskupöördumisest ja valmistasid sellega kõigile suurt rõõmu. 4  Kui nad Jeruusalemma jõudsid, võtsid kogudus, apostlid ja vanemad nad lahkesti vastu ning nad selgitasid, mida kõike Jumal nende kaudu oli teinud.+ 5  Ent mõned variseride sektist, kes olid hakanud Jeesusesse uskuma*, tõusid oma kohalt püsti ja ütlesid: „Nad tuleb ümber lõigata ja neid tuleb käskida Moosese seadusest kinni pidada.”+ 6  Siis tulid apostlid ja vanemad kokku seda küsimust arutama. 7  Kui nad olid seda tükk aega hoolega arutanud, tõusis Peetrus püsti ja ütles neile: „Mehed, vennad, te teate hästi, et Jumal valis mind* teie hulgast välja, et mittejuudid kuuleksid minu kaudu head sõnumit ja hakkaksid uskuma.+ 8  Jumal, südamete tundja,+ kinnitas, et nad on talle meelepärased,* kui andis neile püha vaimu+ nii nagu meilegi. 9  Ta ei teinud mingit vahet meie ja nende vahel,+ vaid puhastas nende südame nende usu pärast*.+ 10  Miks te siis panete Jumalat proovile, soovides panna jüngrite kaela iket,+ mida meie esiisad ega me ise pole suutnud kanda?+ 11  Ent me usume, et me pääseme tänu meie isanda Jeesuse armule+ nii nagu nemadki.”+ 12  Seepeale vaikisid kõik kohalviibijad ning jäid kuulama Barnabast ja Paulust, kes rääkisid paljudest tunnustähtedest ja imedest, mida Jumal oli nende kaudu mittejuutide seas teinud. 13  Kui nad olid lõpetanud, võttis sõna Jaakobus.+ Ta ütles: „Mehed, vennad, kuulake mind!+ 14  Simeon+ on selgitanud, kuidas Jumal ise on pööranud* tähelepanu mittejuutidele, et koguda nende seast rahvas, kes kannaks tema nime.+ 15  See on kooskõlas sellega, mis on prohvetiraamatutes kirjutatud: 16  „Pärast seda ma tulen tagasi ja püstitan taas Taaveti kokkulangenud koja*, ma ehitan selle varemeist üles ja taastan selle, 17  et järelejäänud inimesed võiksid kogu südamest otsida Jehoovat koos kõigist rahvastest inimestega, see tähendab koos rahvaga, keda kutsutakse minu nimega, lausub Jehoova, kes teeb seda,+ 18  mis on teada ammusest ajast.”+ 19  Seepärast ma arvan, et mittejuutidele, kes Jumala poole pöörduvad, ei peaks valmistatama raskusi,+ 20  vaid neile tuleks kirjutada, et nad hoiduksid kõigest, mis on seotud* ebajumalatega,+ hoorusest,+ lämbunust ja verest.+ 21  Sest juba muistsest ajast on igas linnas loetud Moosese raamatuid, kus need käsud on kirjas, ja sünagoogides loetakse neid ette igal hingamispäeval.*”+ 22  Siis apostlid ja vanemad koos terve kogudusega otsustasid valida enda seast mehed ja saata nad koos Pauluse ja Barnabasega Antiookiasse. Nad läkitasid Juuda, keda hüüti Barsabaseks, ja Siilase,+ kes olid vendade seas eestvedajad. 23  Nad kirjutasid järgmise kirja ja andsid selle nendega kaasa: „Apostlitelt ja vanematelt, teie vendadelt, Antiookia,+ Süüria ja Kiliikia vendadele, kes pole juudid. Tervitusi teile! 24  Kuna me oleme kuulnud, et mõned meie hulgast on oma jutuga teid rahutuks teinud+ ja püüavad teie usku hävitada, ehkki meie pole neid käskinud*, 25  siis oleme jõudnud üksmeelsele otsusele valida mehed ja saata nad teie juurde koos meie armsate Barnabase ja Paulusega, 26  meestega, kes on oma elu ohtu seadnud meie isanda Jeesus Kristuse nime pärast.+ 27  Nii me siis saadamegi Juuda ja Siilase, et nad teataksid teile suusõnal sedasama.+ 28  Püha vaim+ ja meie oleme otsustanud, et teie peale ei tohi panna muud koormat kui vaid selle, mis on hädavajalik: 29  teil tuleb hoiduda ebajumalatele ohverdatust,+ verest,+ lämbunust+ ja hoorusest.+ Kui te hoolsasti kõigest sellest hoidute, läheb teil hästi. Olge terved!” 30  Nii saadeti need mehed teele ja nad läksid alla Antiookiasse, kus nad kutsusid kõik jüngrid kokku ja andsid neile kirja üle. 31  Lugenud selle läbi, rõõmustasid nood usku kinnitavate sõnade pärast. 32  Juudas ja Siilas, kes olid samuti prohvetid, pidasid vendadele palju innustavaid kõnesid ja tugevdasid nende usku.+ 33  Kui nad olid seal mõnda aega viibinud, saatsid vennad nad rahuga tagasi nende juurde, kes olid nad läkitanud. 34  --- 35  Ent Paulus ja Barnabas jäid Antiookiasse ning õpetasid ja kuulutasid koos paljude teistega head sõnumit, Jehoova sõna. 36  Mõne aja pärast ütles Paulus Barnabasele: „Lähme õige tagasi* igasse linna, kus me kuulutasime Jehoova sõna, et näha, kuidas vendadel läheb.”+ 37  Barnabas tahtis kindlasti kaasa võtta Johannese, keda hüüti Markuseks.+ 38  Paulus aga ei tahtnud teda kaasa võtta, sest ta oli Pamfüülias nende juurest lahkunud ega olnud koos nendega tööle läinud.+ 39  Seepeale puhkes äge tüli, nii et nad läksid teineteisest lahku. Barnabas+ võttis endaga Markuse ja sõitis laevaga* Küprosele. 40  Paulus valis Siilase ja pärast seda, kui vennad olid ta Jehoova armu hoolde jätnud,+ asus ta teele. 41  Ta läks läbi Süüria ja Kiliikia ning tugevdas kogudusi.

Allmärkused

^ Sõna-sõnalt „olid hakanud uskuma”.
^ Võib tõlkida ka „valis juba alguspäevil mind”.
^ Võib tõlkida ka „andis selle kohta tunnistust”.
^ Võib tõlkida ka „usuga”.
^ Võib tõlkida ka „pööras esimest korda”.
^ Võib tõlkida ka „lehtmaja”, „telgi”.
^ Võib tõlkida ka „rüvetatud”.
^ Sõna-sõnalt „Sest Moosesel on olnud esimestest sugupõlvedest peale igas linnas neid, kes teda kuulutavad, ja sünagoogides loetakse teda ette igal hingamispäeval”.
^ Võib tõlkida ka „neile mingeid juhendeid andnud”.
^ Teine võimalik tähendus: „Lähme tingimata tagasi”.
^ Võib tõlkida ka „purjetas”.

Kommentaarid

tüliküsimuse. Võib tõlkida ka „vaidluse”. Kr zétema. See tuleb verbist zetéo (otsima). (Vt Ap 15:7 kommentaari.)

vanemate. Sõna-sõnalt „vanemate meeste”. Kr presbýteros. Selle kreeka sõnaga mõeldakse siin mehi, kes olid algkristlikus koguduses vastutusrikkas ametis. Paulus, Barnabas ning mõned Süüria Antiookia vennad läksid Jeruusalemma apostlite ja vanemate juurde, et lahendada ümberlõikamisküsimus. Nii nagu Iisraeli rahvast juhtisid vanemad, küpsed mehed, nii oli ka algkristlikul kogudusel juhtiv kogu, kuhu kuulusid apostlid ja Jeruusalemma koguduse vanemad. See näitab, et juhtivasse kogusse, mis esialgu koosnes 12 apostlist, kuulus nüüd teisigi. (Ap 1:21, 22, 26; vt Mt 16:21 ja Ap 11:30 kommentaari.)

uskupöördumisest. Kr epistrophé. See tuleb verbist, mis tähendab „naasma; pöörduma”. (Joh 12:40; 21:20; Ap 15:36.) See võib tähendada ebajumalateenimisest ärapöördumist ja ka Jumala juurde tagasipöördumist. (See kreeka verb esineb tekstides Ap 3:19; 14:15; 15:19; 26:18, 20; 2Ko 3:16.) Tekstis 1Te 1:9 esineb see fraasis, mis on tõlgitud nii: „Te hülgasite oma ebajumalad ning saite elava ja tõelise Jumala orjadeks.” Uskupöördumisele eelneb patukahetsus. (Vt Mt 3:2, 8 ning Ap 3:19, 26:20 kommentaari.)

mõned variseride sektist. See väljend annab mõista, et neil kristlastel oli endiselt midagi ühist variseridega. (Vt Ap 23:6 kommentaari.)

seda tükk aega hoolega arutanud. Võib tõlkida ka „selle üle tükk aega vaielnud”. Kreeka sõna, mis on siin tõlgitud vastega „hoolega arutanud”, tuleb verbist zetéo (otsima) ja tähendab „uurimine; küsitlemine”. See annab mõista, et apostlid ja vanemad uurisid asja hoolega, esitasid küsimusi ning avaldasid ausalt ja avameelselt oma arvamust.

imedest. Vastav kreeka sõna võib tähendada ka ennet. (Vt Ap 2:19 kommentaari.)

Jaakobus. Mõeldakse ilmselt Jeesuse poolvenda, keda mainitakse ka tekstis Ap 12:17. (Vt Mt 13:55 ja Ap 12:17 kommentaari.) Paistab, et just tema juhatas apostlite ja Jeruusalemma vanemate arutelu ümberlõikamise üle. (Ap 15:1, 2.) Ilmselt seda juhtumit peabki Paulus silmas, kui kirjutab, et Jaakobust, Keefast (Peetrust) ja Johannest peeti Jeruusalemma koguduse sammasteks. (Ga 2:1–9.)

Simeon. Kr Symeón. Nime Siimon heebreapärane vorm. Fakt, et sel koosolekul kasutati Peetruse kohta nime Simeon, annab alust arvata, et see peeti heebrea keeles. Nime Simeon kasutatakse piiblis Peetruse kohta vaid korra. (Vt Mt 10:2 kommentaari.)

rahvas, kes kannaks tema nime. Siin võidakse viidata piibli heebreakeelse osa tekstidele, kus öeldakse, et Jehoova valis Iisraeli rahva oma eriliseks omandiks. (2Mo 19:5; 5Mo 7:6; 14:2; 26:18, 19.) Uut rahvast, kes kannab Jehoova nime, nimetatakse piiblis Jumala Iisraeliks, kuhu kuuluvad nii juudid kui ka mittejuudid. (Ro 11:25, 26a; Ga 6:16; Ilm 14:1.) Neil tuleb kuulutada selle vägevust, kelle nime nad kannavad, ja ülistada teda kõigi rahvaste seas. (1Pe 2:9, 10.) Nagu Iisraeli rahvas vanal ajal, nii on ka Jumala Iisrael rahvas, kelle Jehoova on endale valmistanud ja kes peab kuulutama tema kiiduväärsust. (Jes 43:21.) Algkristlased seda tegidki. Nad kuulutasid julgelt, et Jehoova on ainus tõeline Jumal ja et kõik teised jumalad on ebajumalad. (1Te 1:9.)

sellega, mis on prohvetiraamatutes kirjutatud. Sõna-sõnalt „Prohvetite sõnadega”. Paistab, et Simeoni ehk Siimon Peetruse kõne (Ap 15:7–11) ning Barnabase ja Pauluse esitatud tõendid (Ap 15:12) tõid Jaakobusele meelde kirjakohad, mis seostusid arutluse all oleva teemaga. (Joh 14:26.) Öelnud, et kuuldu „on kooskõlas sellega, mis on prohvetiraamatutes kirjutatud”, tsiteeris Jaakobus teksti Am 9:11, 12. Aamose raamat kuulus sellesse heebrea pühakirja ossa, mida nimetati Prohvetiteks. (Mt 22:40; Ap 15:16–18; vt Lu 24:44 kommentaari.)

Taaveti kokkulangenud koja. Jehoova oli tõotanud, et Taaveti kuningriik püsib igavesti. (2Sa 7:12–16.) Taaveti koda ehk tema dünastia langes kokku siis, kui kuningas Sidkija troonilt tõugati. (Hes 21:27.) Sealtpeale polnud Jeruusalemmas Jehoova troonil valitsenud ühtki Taaveti soost kuningat. (1Aj 29:23.) Jehoova aga tõotas, et ta ehitab Taaveti koja taas üles ning et Taaveti järeltulija, messias, valitseb kuningana igavesti. (Ap 2:29–36.) Jaakobuse sõnad näitavad, et Taaveti trooni taastamine tähendab ka kuningriigi pärijate ehk Jeesuse võitud järelkäijate kogumist nii juutide kui ka mittejuutide seast. (Am 9:11, 12.)

et järelejäänud inimesed võiksid kogu südamest otsida Jehoovat. Nagu öeldakse Ap 15:15 kommentaaris, tsiteerib Jaakobus siin kirjakohta Am 9:11, 12. Ent osa sellest tsitaadist erineb mõnevõrra heebreakeelsetes käsikirjades öeldust. Arvatakse, et erinevus tuleb sellest, et Jaakobus tsiteerib Septuagintat, heebrea pühakirja kreekakeelset tõlget. Ent on huvitav, et ta nimetab Peetrust Simeoniks (nime Siimon heebreapärane vorm), seega võidi see koosolek pidada hoopis heebrea keeles. (Ap 15:14.) Sellisel juhul võis Jaakobus tsiteerida küll heebreakeelset pühakirja, kuid Luukas panna selle kirja kreeka keeles, kasutades Septuaginta sõnastust. Selles poleks midagi tavatut, sest piibli kreekakeelse osa kirjutajad tsiteerisid Septuagintat üsna tihti. Kuigi mõned neist tsitaatidest erinevad veidi seni leitud heebreakeelsetes käsikirjades öeldust, oli see Jehoovale vastuvõetav ja nii said need Septuaginta tsitaadid tema vaimu mõjutusel kirjutatud pühakirja osaks. (2Ti 3:16.) Septuagintas on tekstis Am 9:12 sõnad „järelejäänud inimesed”, kuid seni leitud heebreakeelsetes käsikirjades on „Edomi järelejäänud”. Mõne õpetlase meelest tuleb see erinevus sellest, et vanaheebrea keeles on sõnade „inimesed” ja „Edom” kirjapilt väga sarnane. Sama lugu on sõnadega „otsima” ja „endale saama”. Mõnede arvates on salm Am 9:12 Septuagintas tõlgitud heebreakeelsest tekstist, mis erineb seni leitud käsikirjade omast; see aga on üksnes oletus. Olgu kuidas on, nii Septuagintast kui ka heebreakeelsest masoreetsest tekstist tuleb välja Jaakobuse jutu iva: Aamos kuulutas ette, et ka mittejuute hakatakse kutsuma Jehoova nimega.

Jehoovat. Jaakobus ütleb tekstis Ap 15:14, et Simeon on selgitanud, kuidas Jumal on pööranud tähelepanu mittejuutidele, ja salmis 19 räägib ta mittejuutidest, kes pöörduvad Jumala poole. Kõnesolevas tekstis tsiteerib Jaakobus kirjakohta Am 9:11, 12, mille heebreakeelses algtekstis esineb Jumala nimi (fraasis, mis on tõlgitud „lausub Jehoova”). Salmi Ap 15:17 algtekstis esineb aga kaks korda kreeka sõna kýrios (isand, issand) ja mõlemal korral käib see Jehoova kohta. Niisiis, võttes arvesse konteksti, piibli heebreakeelset osa ning sõna kýrios kasutust Septuagintas ja piibli kreekakeelses osas, on mõjuvaid põhjusi kasutada selles salmis Jumala nime mõlemas kohas, kus esineb sõna kýrios. (Vt lisa C1 ja lisa C3 sissejuhatust; Ap 15:17.)

koos kõigist rahvastest inimestega. St mittejuutidega. Mittejuudist, kes lasi end ümber lõigata, sai otsekui iisraellane ehk juut. (2Mo 12:48, 49.) Estri päevil ütlesid paljud inimesed rahvaste seast end olevat juudid. (Est 8:17.) On huvitav, et Septuagintas on tekstis Est 8:17 öeldud, et nad „lasid end ümber lõigata ja said juutideks”. Kirjakohas Am 9:11, 12, nagu Jaakobus seda tsiteerib, on ennustatud, et kõigist rahvastest inimesed (ümberlõikamata mittejuudid) liituvad järelejäänud inimestega (juutide ja proselüütidega) ja neid hakatakse kutsuma Jehoova nimega. See ennustus aitas jüngritel mõista, et mittejuutidel pole vaja lasta end ümber lõigata, et saada Jumala rahva osaks.

rahvaga, keda kutsutakse minu nimega. Piibli heebreakeelsest osast võime lugeda, et iisraellasi kutsuti Jehoova nimega, mis tähendas, et nad olid tema rahvas. (5Mo 28:10; 2Aj 7:14; Jes 43:7; 63:19; Tn 9:19.) Samuti võime lugeda, et Jehoova tegi Jeruusalemma ja sealse templi „oma nime ... eluasemeks”. Nõnda tunnustas ta Jeruusalemma templit paigana, kus teda talle meelepäraselt teenida. (2Ku 21:4, 7.)

lausub Jehoova. Kirjakohas Am 9:12, kust see tsitaat on võetud, esineb heebreakeelses algtekstis Jumala nimi, mida tähistatakse nelja konsonandiga (translitereeritult JHVH). (Vt lisa C.)

kes teeb seda, [salm 18] mis on teada ammusest ajast. Vastavat kreeka teksti tõlgendatakse ka järgmiselt: „kes on teinud seda [salm 18] teatavaks ammusest ajast peale”.

ma arvan. Võib tõlkida ka „on minu otsus”. Kreeka sõna, mis on siin tõlgitud vastega „arvan”, tähendab ühe sõnaraamatu järgi „kõiki tegureid arvesse võttes otsust langetama”. See, kuidas vastavat kreekakeelset väljendit siin kasutatakse, ei näita, et Jaakobus, kes oli nähtavasti koosoleku juhataja, oleks teistele oma arvamust peale surunud. Ta hoopis võttis otsad kokku ja pakkus välja, mida kuuldud tõendite ja pühakirjas öeldu valguses võiks teha.

hoorusest. Kr porneía. See tähendab igasuguseid Jumala silmis lubamatuid seksuaalsuhteid. Sinna hulka kuuluvad abielurikkumine, prostitutsioon, seksuaalsuhted vallaliste vahel, homoseksuaalsed suhted ja ka loomapilastus. (Vt „Sõnaseletusi”.)

lämbunust. St sellise looma lihast, kes on tapetud või surnud, ilma et temast oleks veri välja lastud. (2Mo 22:31; 3Mo 17:15; 5Mo 14:21.)

Moosese raamatuid. Jaakobus viitab Moosese raamatutele, kus on kirjas nii Moosese seadus kui ka see, kuidas Jumal enne selle seaduse andmist oma teenijatega tegeles ja neile oma tahte teada andis. Näiteks 1. Moosese raamatust tuleb välja, kuidas Jumal suhtub verre, abielurikkumisse ja ebajumalateenimisse. (1Mo 9:3, 4; 20:2–9; 35:2, 4.) Nõnda andis Jehoova teada põhimõtted, mis kehtivad kõigile inimestele, nii juutidele kui ka mittejuutidele. Tekstis Ap 15:19, 20 kirjasoleva otsusega ei valmistatud mittejuutidest kristlastele raskusi, kuna neid säästeti Moosese seaduse arvututest nõuetest. Peale selle arvestati juudikristlaste südametunnistusega, sest nad olid aastaid käinud hingamispäeviti sünagoogis, kus Moosese raamatuid ette loeti. (Vt Lu 4:16 ja Ap 13:15 kommentaari.) See otsus aitas kaasa sellele, et juutidest ja mittejuutidest kristlaste vahel valitseks ühtsus.

sünagoogides loetakse neid ette igal hingamispäeval. Vt Lu 4:16 ja Ap 13:15 kommentaari.

apostlid ja vanemad. Vt Ap 15:2 kommentaari.

Tervitusi teile! Kreeka sõna chaíro (rõõmustama) kasutatakse siin tervitusena ja selle mõte on „olgu sinuga kõik hästi”. Selle kirja sissejuhatuses on järgitud tolle aja tava: kõigepealt nimetatakse saatja, siis adressaat ja seejärel öeldakse tervitus. (Vt Ap 23:26 kommentaari.) Inspireeritud kirjades, mis kuuluvad piibli kreekakeelsesse ossa, kasutatakse vaid Jaakobuse kirjas sõna chaíro tervitusena nii, nagu seda on kasutatud ka selles juhtiva kogu kirjas. (Jk 1:1.) Jünger Jaakobus, kes juhatas koosolekut, millest räägitakse Apostlite tegude 15. peatükis, oli seotud juhtiva kogu kirja koostamisega. Seetõttu on alust järeldada, et ta on seesama Jaakobus, kes kirjutas ka Jaakobuse kirja.

teie usku hävitada. Võib tõlkida ka „teid [sõna-sõnalt „teie hingi”] heidutada”. Selles salmis esineb kreeka sõna psyché (hing). (Vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Hing”.)

üksmeelsele. Kr homothymadón. See kreeka sõna esineb Apostlite tegude raamatus mitu korda ja enamasti kirjeldatakse sellega algkristlaste ühtsust. Näiteks on seda tõlgitud vastetega „ühel meelel” (Ap 1:14), „ühisel eesmärgil” (Ap 2:46) ja „üheskoos” (Ap 4:24).

oma elu ohtu seadnud meie isanda Jeesus Kristuse nime pärast. Võib tõlkida ka „andnud oma elu meie isanda Jeesus Kristuse nime eest”. Vastega „elu” tõlgitud kreeka sõna on psyché (hing; selles salmis mitmuses). (Vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Hing”.) Seda fraasi võib mõista ka nii: „pühendanud oma elu [või „iseendid”] meie isanda Jeesus Kristuse nimele”.

hoiduda. Vastav kreeka verb käib kogu järgneva loetelu kohta. Kristlastel tuleb hoiduda ebajumalateenistusest, hoorusest ja sellise liha söömisest, kust veri pole korralikult välja lastud. Seoses verest hoidumisega hõlmab selle verbi tähendus rohkemat kui vaid vere söömisest hoidumist. See annab mõista, et hoiduda tuleks mistahes vere väärtarvitusest, pidades seda pühaks. (3Mo 17:11, 14; 5Mo 12:23.)

hoiduda ... verest. Jumal andis käsu hoiduda verest juba Noale ja tema poegadele, seega kogu inimkonnale. (1Mo 9:4–6.) Umbes 800 aastat hiljem lasi ta panna selle kirja seadusesse, mille ta andis iisraellastele. (3Mo 17:13–16.) Ja 1500 aastat hiljem kinnitas ta selle käsu kehtivust kristlikule kogudusele, nagu siit salmist on näha. Jumala silmis on verest hoidumine sama tähtis kui ebajumalateenimisest ja hoorusest hoidumine.

lämbunust. Vt Ap 15:20 kommentaari.

hoorusest. Vt Ap 15:20 kommentaari.

Olge terved! Võib tõlkida ka „Elage hästi!”, „Kõike head!”. Vastav kreeka väljend oli tol ajal tavaline kirjades kasutatav lõputervitus. See ei tähenda, et eeltoodu oli öeldud kui tervisenõuanne, mille järgimine toob parema tervise. Nende sõnadega sooviti kirja saajale jõudu, tervist ja head käekäiku. See on sisult sama kui heebrea väljend šalóm, millega sooviti teisele inimesele rahu. (2Mo 4:18; Koh 18:6; 19:20; 1Sa 1:17.) Ühes piibli kreekakeelse osa heebreakeelses tõlkes (lisas C4 viidatakse sellele lühendiga J22) on siin salmis väljend šalóm lahém, mis tähendabki „Rahu teile!”.

Mõnes hilisemas kreekakeelses käsikirjas ja mõnes vanas tõlkes on siin sõnad „aga Siilas arvas heaks sinna jääda” või „aga Juudas läks üksinda Jeruusalemma”. Seda lauset aga pole kõige vanemates ja usaldusväärsetes käsikirjades ning ilmselt ei olnud seda Apostlite tegude raamatu algtekstis. See võis olla ääremärkus, mis selgitas teksti Ap 15:40; mingil ajal aga lisati see mõne käsikirja põhiteksti. (Vt lisa A3.)

Jehoova armu. Apostlite tegude raamatus kasutatakse sõna „arm” eeskätt seoses Jumalaga. (Ap 11:23; 13:43; 20:24, 32.) Tekstis Ap 14:26 on sarnane väljend „jätnud nad Jumala armu hoolde”. (Vt lisa C3 sissejuhatust; Ap 15:40.)

Pildid ja videod

Apostlite teod. Pauluse teine misjonireis (Ap 15:36–18:22) u 49–52
Apostlite teod. Pauluse teine misjonireis (Ap 15:36–18:22) u 49–52

Sündmused on loetletud kronoloogilises järjekorras

 1. Paulus ja Barnabas lähevad teineteisest lahku; Paulus võtab endaga Siilase, Barnabas Johannese, keda hüütakse ka Markuseks (Ap 15:36–41)

 2. Paulus läheb Derbesse ja seejärel Lüstrasse, kust ta võtab endaga kaasa Timoteose (Ap 16:1–4)

 3. Püha vaim keelab Paulusel rääkida Jumala sõna Aasia provintsis; Paulus läheb läbi Früügia ja Galaatia ning jõuab Müüsiasse (Ap 16:6, 7)

 4. Paulus jõuab oma kaaslastega Troasesse; ta saab nägemuse Makedoonia mehest, kes palub neil tulla Makedooniasse (Ap 16:8–10)

 5. Paulus läheb koos oma kaaslastega Troasest merele ning purjetab Neapolisse; seejärel lähevad nad Filippisse (Ap 16:11, 12)

 6. Paulus läheb Filippi linnaväravast välja jõe äärde, kus ta räägib kokkutulnud naistega; Lüüdia ja tema majarahvas ristitakse (Ap 16:13–15)

 7. Paulus ja Siilas heidetakse Filippis vanglasse; vangivalvur ja tema majarahvas ristitakse (Ap 16:22–24, 31–33)

 8. Paulus nõuab ametlikku vabandust; linnajuhid ise saadavad nad vanglast välja; Paulus läheb Lüüdia poole ja julgustab vastristituid (Ap 16:37–40)

 9. Paulus läheb oma kaaslastega läbi Amfipolise ja Apolloonia ning jõuab Tessaloonikasse (Ap 17:1)

10. Paulus kuulutab Tessaloonikas; mõned juudid ja paljud kreeklased saavad Jeesuse jüngriteks; kadedad juudid korraldavad linnas möllu (Ap 17:2–5)

11. Paulus ja Siilas jõuavad Beroiasse ja kuulutavad sealses sünagoogis; Tessaloonika juudid ässitavad rahva üles (Ap 17:10–13)

12. Paulus purjetab Ateenasse, Siilas ja Timoteos jäävad Beroiasse (Ap 17:14, 15)

13. Paulus kõneleb Ateena Areopaagil; mõned tema kuulajatest saavad Jeesuse jüngriteks (Ap 17:22, 32–34)

14. Paulus on poolteist aastat Korintoses ja õpetab Jumala sõna; mõned töötavad talle vastu, kuid paljud hakkavad Jeesusesse uskuma ja ristitakse (Ap 18:1, 6, 8, 11)

15. Korintose sadamalinnast Kenkreast purjetab Paulus koos Priskilla ja Akvilaga Efesosse ning kuulutab sealses sünagoogis (Ap 18:18, 19)

16. Paulus purjetab Kaisareasse, Priskilla ja Akvila jäävad Efesosse; ilmselt läheb Paulus Jeruusalemma ja seejärel Süüria Antiookiasse (Ap 18:20–22)

PIIBEL. UUE MAAILMA TÕLGE (ÕPPEVÄLJAANNE)
Apostlite teod 15
eesti
Loe Piiblit veebis.
https://cms-imgp.jw-cdn.org/img/p/1001070103/univ/art/1001070103_univ_sqr_xl.jpg
nwtsty