meid. See, et Luukas kasutab siin meievormi, näitab, et ta liitus Filippis taas Paulusega; mõni aeg tagasi olid nende teed sealsamas lahku läinud. (Ap 16:10–17, 40.) Nüüd reisisid nad koos Filippist Jeruusalemma, kus Paulus hiljem vahistati. (Ap 20:5–21:18, 33.) See on Apostlite tegude raamatus teine katkend, kus Luukas kasutab meievormi, mis näitab, et ta oli ise nende sündmuste keskel. (Vt Ap 16:10 ja 27:1 kommentaari.)

hapnemata leibade püha. Vt „Sõnaseletusi” ja lisa B15.

sööma. Sõna-sõnalt „leiba murdma”. Leib oli Vana-Lähis-Idas üks põhitoite, seepärast hakati leivamurdmiseks nimetama lihtsalt söömaaega. Tolle aja leib oli tavaliselt õhuke ja krõbe, seetõttu seda murti, mitte ei lõigatud noaga. (Vt Mt 14:19 kommentaari; vt ka Mt 15:36; Lu 24:30.) Kui Jeesus seadis sisse Isanda õhtusöömaaega, võttis ta leiva ja murdis selle tükkideks. Kuna see oli tavaline viis leiba sööjate vahel jagada, polnud leiva murdmisel mingit sümboolset tähendust. (Vt Mt 26:26 kommentaari.) Mõned õpetlased on arvamusel, et teatud kohtades Apostlite tegude raamatus peetakse leivamurdmise all silmas Isanda õhtusöömaaja tähistamist. (Ap 2:42, 46; 20:7, 11.) Ent Isanda õhtusöömaajast rääkides mainitakse piiblis leivamurdmist alati koos karikast veini joomisega. (Mt 26:26–28; Mr 14:22–25; Lu 22:19, 20; 1Ko 10:16–21; 11:23–26.) Need on võrdse tähtsusega. Seega, kui leivamurdmisega koos ei mainita karikast joomist, ei mõelda mitte Isanda õhtusöömaaega, vaid tavalist söömaaega. Pealegi vahetas Isanda õhtusöömaaeg välja paasapüha, mida peeti kord aastas, ja miski ei viita sellele, et Jeesus oleks soovinud, et Isanda õhtusöömaaega peetaks sagedamini.

sest ta on elus. Võib tõlkida ka „sest tal on hing sees”. Teisisõnu, noormees oli ellu tagasi toodud. Kreeka sõna psyché tähendab siin nagu paljudes teisteski tekstides inimese elu. (Mt 6:25; 10:39; 16:25, 26; Lu 12:20; Joh 10:11, 15; 13:37, 38; 15:13; vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Hing”.)

toitu võtma. Sõna-sõnalt „leiba murdma”. (Vt Ap 20:7 kommentaari.)

vanemad. Sõna-sõnalt „vanemad mehed”. Piiblis tähendab kreeka sõna presbýteros eelkõige meest, kes on ühiskonnas või koguduses vastutusrikkal positsioonil. Just nagu Iisraeli linnades juhtisid ja korraldasid asju vanemad, küpsed mehed, nii olid ka 1. sajandi kristlikus koguduses eestvedajateks vaimselt küpsed mehed. Sellest loost on selgelt näha, et Efesose koguduses oli rohkem kui üks vanem. Kogudusevanemate arv igas koguduses sõltus sellest, kui palju oli seal mehi, kes vastasid kogudusevanematele esitatud nõuetele. (1Ti 3:1–7; Tt 1:5–8.) Kui Paulus kirjutas oma esimese kirja Timoteosele, kes elas sel ajal ilmselt Efesoses, mainis ta vanematekogu. (1Ti 1:3; 4:14.)

alandlikkuse. Alandlikkus on uhkuse ja ülbuse vastand. Alandlikkus või selle puudumine avaldub selles, millisena näeb inimene iseend Jumala ja teiste inimeste kõrval. See omadus ei näita nõrkust. Alandlik hoiak meeldib Jumalale. Tänu alandlikkusele valitseb kristlaste seas ühtsus. (Ef 4:2; Flp 2:3; Kol 3:12; 1Pe 5:5.) Vastav kreeka sõna tapeinophrosýne tuleb sõnadest tapeinóo (madaldama) ja phren (meel). Seega tähendab see sõna-sõnalt „meele madalus”. Tekstides Mt 11:29, Jk 4:6 ja 1Pe 5:5 esineb omadussõna tapeinós (alandlik). (Vt Mt 11:29 kommentaari.)

majast majja. Võib tõlkida ka „kodudes”. Kontekst näitab, et Paulus oli käinud nende meeste kodudes neid õpetamas, „et nad kahetseksid oma patte Jumala ees ja usuksid meie isandasse Jeesusesse”. (Ap 20:21.) Seega polnud tegu tavaliste külaskäikudega ega ka mitte usukaaslaste õpetamisega, sest usukaaslasi poleks olnud vaja õhutada oma patte kahetsema ja Jeesusesse uskuma. Dr A. Robertson kommenteerib teksti Ap 20:20 järgmiselt: „Väärib märkimist, et see suurim kõigist jutlustajaist viis jumalasõna majast majja, mitte ei käinud lihtsalt niisama külas.” („Word Pictures in the New Testament”, 1930, III köide, lk 349–350.) Abiel Abbot Livermore kommenteeris Pauluse sõnu tekstis Ap 20:20 nii: „Ta ei rahuldunud ainult kõnede esitamisega avalikel kokkutulekutel ..., vaid ta püüdis innukalt teha oma suurt tööd eraviisil, majast majja, ning tänu temale jõudis taevalik tõde nii efeslaste kodudesse kui ka südametesse.” („The Acts of the Apostles With a Commentary”, 1844, lk 270.) (Kreeka väljendi katʼ oíkus (kodusid mööda, majasid mööda) kohta vt Ap 5:42 kommentaari.)

püha vaimu sunnil. Sõna-sõnalt „vaimus seotuna”. See tähendab, et Paulus tundis nii kohustust kui ka soovi järgida püha vaimu juhatust ja minna Jeruusalemma.

elu. Sõna-sõnalt „hinge” (kr psyché). (Vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Hing” ja lisa A2.)

Jumala kuningriiki. Piibli põhiteema Jumala kuningriik on ka Apostlite tegude raamatu peamine teema. (Ap 1:3; 8:12; 14:22; 19:8; 20:25; 28:23, 31.) Kuigi kreekakeelses algtekstis siin sõna „Jumal” ei esine, on mitmes varajases tõlkes, näiteks ladinakeelses Vulgatas ja süüriakeelses Pešittas, tõlgitud see fraasiga „Jumala kuningriik”. Ühes piibli kreekakeelse osa heebreakeelses tõlkes (lisas C4 viidatakse sellele lühendiga J¹⁷) on siin kasutatud tetragrammi ja see koht kõlab tõlgituna: „Jehoova kuningriiki.”

kuulutanud. Vastava kreeka sõna tähendus on „ametlike teadete kuulutajana teatavaks tegema”. See sõna rõhutab tegevuse viisi: enamasti on tegu sõnumi avaliku teadaandmisega, mitte rühmale inimestele jutluse pidamisega. Kristlased kuulutasid sõnumit Jumala kuningriigist. (Ap 28:31.)

ma olen puhas kõikide verest. Paulus oli veresüüst prii, kuna ta oli tublisti kuulutanud elupäästvat sõnumit Jumala kuningriigist. (Ap 18:6; vrd Hes 33:6–8.) Ta polnud efeslastele „Jumala tahtest midagi rääkimata jätnud”, sest ta ei tahtnud, et keegi neist Jumala kohtupäeval elu kaotaks. (Ap 20:27.) Kristlase peale võib tuua veresüü ka mõrv ja verevalamine, mille hulka kuulub veresüüga institutsioonide, nagu näiteks Suure Babüloni aktiivne või passiivne toetamine. (Ilm 16:5, 6; vrd Jes 26:20, 21; Ilm 17:6; 18:2, 4.) Ka vere söömine ja mistahes muul moel tarbimine toob veresüü. (Ap 15:20.)

Jumala tahtest. Võib tõlkida ka „Jumala eesmärgist”, „Jumala nõust”. Selle väljendiga mõeldakse siin kõike, mida Jumal on võtnud nõuks teha oma kuningriigi kaudu, sealhulgas kõike, mis on tema silmis vajalik pääste saamiseks. (Ap 20:25.) Tekstis Lu 7:30 on kreeka sõna bulé tõlgitud vastega „tahtesse [„nõusse”, „juhatusse”; allm]” ja tekstis Heb 6:17 „eesmärgi”.

Pöörake tähelepanu iseendale ja kogu karjale. Võib tõlkida ka „hoidke silma peal iseendal ja kogu karjal”. Jehoovale on kõik ta lambad väga kallid, sest ta on ostnud nad omaenda poja verega. Sellest kõrgemat hinda poleks ta saanud maksta. Kristliku koguduse ülevaatajad peavad seda meeles ja hoiavad igal Jehoova lambal silma peal. (1Pe 5:1–3.)

ülevaatajateks. Kr epískopos. Verb episkopéo tähendab „hoolega vaatama; järele valvama”. (Heb 12:15.) Nimisõna episkopé tähendab „külastus; ülevaatamine; ülevaatajaamet” ja seda on tõlgitud vastetega „ülevaatus” (Lu 19:44, „Sõna seletus”), „arunõudmine” (1Pe 2:12) ja „ülevaatajaamet” (Ap 1:20; 1Ti 3:1, P 1997). Niisiis annab sõna epískopos mõista, et ülevaatajad pidasid usukaaslasi silmas hoidmise, kaitsmise, hoolitsemise eesmärgil. Nad külastasid koguduseliikmeid, andsid neile juhatust ja valvasid nende heakäekäigu järele. Kristliku koguduse ülevaatajatel on kohustus hoolitseda kaaskristlaste usulise heaolu eest. Siin salmis nimetab Paulus ülevaatajateks Efesose koguduse vanemaid. (Ap 20:17.) Ka oma kirjas Tiitusele kasutab ta sõna „ülevaataja” kogudusevanemate kohta. (Tt 1:5, 7.) Seega käivad mõlemad kreeka sõnad sama ameti kohta, kuid sõna presbýteros (vanem) rõhutab kristlikku küpsust ja epískopos (ülevaataja) selle ametiga kaasnevaid kohustusi. Teksti Ap 20:28 kontekstist on näha, et Efesose koguduses oli rohkem kui üks vanem. Kogudusevanemate arv igas koguduses sõltus sellest, kui palju oli seal mehi, kes vastasid kogudusevanematele esitatud nõuetele. Ka Filippi koguduses oli mitu ülevaatajat (Flp 1:1), mis näitab, et koguduse tegevust korraldas vanematekogu. (Vt Ap 1:20 kommentaari.)

Jumala. Mõnes vanas käsikirjas on siin väljend tähendusega „Issand”. Siiski on tugev käsikirjaline alus sõna „Jumal” kasutamiseks ja paljud õpetlased on seisukohal, et see esines Apostlite tegude raamatu algtekstis.

omaenda poja verega. Sõna-sõnalt „enda oma vere kaudu”. Vastavat kreeka väljendit võiks tõlkida ka „iseenda verega”, kuid arvesse tuleb võtta konteksti. Kreeka keeles võib väljend ho ídios („enda oma”) esineda iseseisvalt, ilma täpsustava nimisõna või asesõnata. Vaata näiteks, kuidas see on tõlgitud järgmistes tekstides: Joh 1:11 („oma koju”); Joh 13:1 („omi”); Ap 4:23, allm („omade”); Ap 24:23 („omadel”). Piiblivälistes vanakreeka tekstides kasutatakse sama väljendit hellitavalt lähisugulaste kohta. Selle salmi lugeja sai seega konteksti järgi aru, et väljendile „enda oma” järgneb mõtteliselt ainsuslik nimisõna ja et see nimisõna käib Jumala ainusündinud poja Jeesus Kristuse kohta, kelle veri paljude eest valati. Seetõttu on paljud õpetlased ja tõlkijad seisukohal, et mõtteliselt on siin sees ka sõna „poeg” ja et seda fraasi võib tõlkida „omaenda poja verega”.

Jumala. Mõnes käsikirjas on siin väljend tähendusega „Issand”, enamikus aga „Jumal”.

meie isanda Jeesuse sõnu. Paulus on ainus, kes tsiteerib järgmisi Jeesuse sõnu, kuid sama mõtet on väljendatud ka evangeeliumites ja mujal piiblis. (L 41:1; Õp 11:25; 19:17; Mt 10:8; Lu 6:38.) Paulusele võis need sõnad öelda keegi, kes oli kuulnud Jeesust neid lausumas, või ülesäratatud Jeesus ise või siis kuulis ta neid sõnu jumalikus ilmutuses. (Ap 22:6–15; 1Ko 15:6, 8.)

kallistasid Paulust. Sõna-sõnalt „langesid Paulusele kaela”. Kallistamine koos suudluste ja pisaratega väljendas sügavat kiindumust. On ilmne, et need kogudusevanemad olid Paulusesse väga kiindunud. (Vt ka 1Mo 33:4; 45:14, 15; 46:29; Lu 15:20.)

andsid talle hellalt suud. Kuna Paulus armastas oma vendi, oli tema neilegi kalliks saanud. Piibliaegadel väljendati lähedast sõprust sageli suudlusega. (1Mo 27:26; 2Sa 19:39.) Vahel kaasnesid suudlusega embus ja pisarad. (1Mo 33:4; 45:14, 15; Lu 15:20.) Kreeka sõna, mis on tõlgitud vastega „hellalt suud andma”, on intensiivvorm verbist philéo, mida on mõnikord tõlgitud vastetega „suudlema” ja „suud andma” (Mt 26:48; Mr 14:44; Lu 22:47), kuid enamasti vastetega „kiindunud olema”, „armas olema” (Joh 5:20; 11:3; 16:27). (Vt ka Mt 26:49 kommentaari.)