Apostlite teod 5:1–42
Allmärkused
Kommentaarid
oled lasknud Saatanal panna end. Sõna-sõnalt „on Saatan täitnud su südame”. Vastav kreeka väljend annab edasi mõtte julgusest midagi teha. Samasugune väljend on ka heebrea keeles. Näiteks tekstis Est 7:5 on heebrea fraas, mis tähendab sõna-sõnalt „täitnud oma südame”, tõlgitud vastega „on julgenud” ning tekstis Kog 8:11 on seesama idioom tõlgitud fraasiga „kasvab ... südames julgus”.
Jehoova vaimu. Väljend „Jehoova vaim” esineb piibli heebreakeelses osas palju kordi, näiteks tekstides Koh 3:10; 6:34; 11:29; 13:25; 14:6; 15:14; 1Sa 10:6; 16:13; 2Sa 23:2; 1Ku 18:12; 2Ku 2:16; 2Aj 20:14; Jes 11:2; 40:13; 63:14; Hes 11:5; Mi 2:7; 3:8. See väljend on ka kirjakohas Jes 61:1, mida tsiteeritakse tekstis Lu 4:18. Kõigis neis salmides on heebreakeelses algtekstis tetragramm koos sõnaga „vaim”. Kuigi seni leitud kreekakeelsetes käsikirjades on tekstis Ap 5:9 väljend tähendusega „Issanda vaim”, on see „Uue maailma tõlkes” tõlgitud vastega „Jehoova vaim”. Põhjustest räägitakse lähemalt lisas C1 ja lisa C3 sissejuhatuses; Ap 5:9.
kogudust. See on Apostlite tegude raamatus esimene koht, kus esineb kreeka sõna ekklesía. Sõna ekklesía on moodustatud sõnadest ek (välja) ning kaléo (kutsuma). See tähendab rühma inimesi, kes on kindlaks eesmärgiks või tegevuseks kokku kutsutud. Seega on see tabav sõna vastloodud kristliku koguduse kohta. (Vt „Sõnaseletusi”.) Sõna ekklesía esineb ka tekstis Mt 16:18 (vt kommentaari), kus Jeesus ütleb, et ta rajab oma koguduse. See kogudus koosneb võitud kristlastest, kellest „ehitatakse ... kui elavatest kividest vaimne koda”. (1Pe 2:4, 5.) Kuid peale selle, et sõna ekklesía kasutatakse kõigi võitud kristlaste kui koguduse kohta, on sel teisigi tähendusi. See võib käia kõigi teatud piirkonnas elavate kristlaste või üksiku koguduse kohta. Kontekst näitab, et tekstis Ap 5:11 mõeldakse koguduse all Jeruusalemmas elavaid kristlasi. (Vt Ap 7:38 kommentaari.)
imesid. Võib tõlkida ka „endeid”. (Vt Ap 2:19 kommentaari.)
Jehoova ingel. See väljend esineb palju kordi piibli heebreakeelses osas, esimesena kirjakohas 1Mo 16:7. Heebreakeelses tekstis on nendes kohtades sõna „ingel” koos tetragrammiga. Ühes varases Septuaginta käsikirjas esineb salmides Sak 3:5, 6 kreeka sõna ángelos (ingel, sõnumitooja) koos heebrea tetragrammiga. See fragment leiti Iisraelist, Juuda kõrbes asuvast Nahal Heverist, ja on dateeritud ajavahemikku 50 e.m.a – 50 m.a.j. Kuigi seni leitud kreekakeelsetes käsikirjades on tekstis Ap 5:19 väljend tähendusega „Issanda ingel”, on see „Uue maailma tõlkes” tõlgitud vastega „Jehoova ingel”. Põhjustest räägitakse lähemalt lisas C1 ja lisa C3 sissejuhatuses; Ap 5:19.
kogu ... vanemate nõukogu. Võib tõlkida ka „kogu ... vanematekogu”. Siin kasutatud kreeka sõna gerusía tuleb sõnast géron (vana mees), mis leidub tekstis Joh 3:4. Kumbki sõna esineb piibli kreekakeelses osas vaid ühe korra. Mõned õpetlased arvavad, et selle all mõeldakse sanhedrini, Jeruusalemmas asunud juudi kõrgeimat kohut, kuhu kuulusid peapreestrid, kirjatundjad ja vanemad. (Vt Lu 22:66 kommentaari.) Kuid siin salmis, kus mainitakse nii sanhedrini kui ka Iisraeli rahva vanemate nõukogu, tuleks neid võtta kui kaht eraldiseisvat organit. Osa vanemate nõukogu liikmeid võis kuuluda ka sanhedrini, teised aga võisid olla lihtsalt sanhedrini nõunikud.
Iisraeli rahva. Sõna-sõnalt „Iisraeli poegade”. (Vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Iisrael”.)
templiülem. Vt Ap 4:1 kommentaari.
postile. Võib tõlkida ka „puu külge”. Kr xýlon (puit, puu, halg). Siin on seda kreeka sõna kasutatud sõna staurós (tõlgitud kui „piinapost”) sünonüümina. Luukas, Paulus ja Peetrus kasutavad sõna xýlon kokku viis korda ja just Jeesuse hukkamisvahendist rääkides. (Ap 5:30; 10:39; 13:29; Ga 3:13; 1Pe 2:24.) Septuagintas esineb sõna xýlon näiteks kirjakohas 5Mo 21:22, 23, kus öeldakse: „Tema surnukeha pannakse posti külge rippuma.” Vastav heebrea sõna on ets (puu, puit, puutükk). Paulus tsiteerib seda kirjakohta tekstis Ga 3:13, öeldes: „Neetud on, kes posti [xýlon] küljes ripub.” Kreeka sõna xýlon esineb Septuagintas ka tekstis Esr 6:11 (Esdras A 6:31, LXX), kus algtekstis on aramea sõna a (mis vastab heebrea sõnale ets). Selles tekstis öeldakse Pärsia kuninga korralduse rikkuja kohta: „Tema majast [kistakse] palk välja ja ta lüüakse selle külge.” Fakt, et piiblikirjutajad kasutasid sõnu xýlon ja staurós sünonüümidena, on lisatõend selle kohta, et Jeesus hukati püstisel, ilma põikpuuta postil, sest just seda xýlon tähendab.
teerajajaks. Kr archegós (ülemjuht; teerajaja). See kreeka sõna esineb piiblis neli korda ja see käib iga kord Jeesuse kohta. (Ap 3:15; 5:31; Heb 2:10; 12:2.) Siin kasutatakse seda kõrvuti nimetusega „päästja”. (Vt Ap 3:15 kommentaari.)
said nad maruvihaseks. Võib tõlkida ka „lõikas see neile südamesse”. Vastav kreeka sõna esineb ainult siin ja tekstis Ap 7:54 ning tähendab sõna-sõnalt „läbi saagima”. Mõlemas kohas kasutatakse seda piltlikus tähenduses kirjeldamaks tugevat emotsiooni.
Gamaaliel. Moosese seaduse õpetaja, keda on mainitud Apostlite tegude raamatus kaks korda, siin ja tekstis Ap 22:3. Teda peetakse Gamaaliel Vanemaks, kellest räägivad ka piiblivälised allikad, ja ta oli Hillel Vanema, variseride liberaalse koolkonna rajaja poeg või pojapoeg. Gamaaliel, kellest kogu rahvas lugu pidas, oli väidetavalt esimene, keda hakati kutsuma tiitliga rabán. Tal oli juutide seas suur mõjuvõim, sest ta õpetas paljusid variseride poegi, kaasa arvatud Tarsosest pärit Saulust. (Ap 22:3; 23:6; 26:4, 5; Ga 1:13, 14.) Sellest, kuidas ta Moosese seadust ja pärimusi tõlgendas, on näha, et ta oli võrdlemisi vabameelne. Näiteks olevat ta kehtestanud seadusesätteid, et kaitsta naisi alatu abikaasa ja lesknaisi häbitute laste eest. Samuti olevat ta seisnud selle eest, et vaestel mittejuutidel oleksid samad õigused järelnoppimisele nagu juutidel. Gamaalieli vabameelsus ilmneb ka selles, mida ta ütles sanhedrinile Peetruse ja teiste apostlite kohta. (Ap 5:35–39.) Rabide tekstidest on aga näha, et Gamaaliel pidas rabide pärimusi pühakirjast tähtsamaks. Seetõttu võib öelda, et üldiselt ei erinenud tema õpetused kuigi palju teiste tema aja ega ka varasemate rabide õpetustest. (Mt 15:3–9; 2Ti 3:16, 17; vt „Sõnaseletusi”, märksõnad „Sanhedrin” ja „Variserid”.)
peksta. Ilmselt anti neile 39 kepihoopi, mis oli juutide tavapärane karistus. (5Mo 25:2, 3; 2Ko 11:24.)
kuulutasid ... head sõnumit. Siin on kasutatud kreeka verbi euangelízomai, mille nimisõnaline vorm on euangélion (hea sõnum). Piibli kreekakeelses osas on hea sõnum lahutamatult seotud Jumala kuningriigiga (mis oli Jeesuse sõnumi tuum) ja päästega, mis on võimalik tänu usule Jeesus Kristusesse. Apostlite tegude raamatus esineb verb euangelízomai palju kordi ja nõnda rõhutab see raamat kuulutustöö tähtsust. (Ap 8:4, 12, 25, 35, 40; 10:36; 11:20; 13:32; 14:7, 15, 21; 15:35; 16:10; 17:18; vt Mt 4:23 ja 24:14 kommentaari.)
majast majja. Kreeka väljendit kat oíkon (kodu mööda, maja mööda) võib mõista distributiivina (koduti, majati). See annab edasi mõtte, et jüngrid kuulutasid head sõnumit ühes majas teise järel, mitte vaid kodus. Seda arusaama toetavad ka teised eestikeelsed piiblitõlked, kus see väljend on tõlgitud vastega „kodasid mööda”. Samasugune grammatiline konstruktsioon esineb tekstis Lu 8:1, kus öeldakse, et Jeesus rändas linnast linna ja külast külla. See, et hea sõnum viidi otse inimeste koju, andis suurepäraseid tulemusi. (Ap 6:7; vrd Ap 4:16, 17; 5:28.)
Pildid ja videod
Fotol oleval pärgamentkäsikirja fragmendil on tekst Ap 5:3–21. See pärgamendileht (tuntud kui Untsiaal 0189) kuulus omal ajal koodeksisse, mis sisaldas Apostlite tegude raamatut. Eesmisel küljel (vasakpoolne) on tekstiosa Ap 5:3–12 ja teisel küljel (parempoolne) Ap 5:12–21. Mõned õpetlased on dateerinud selle lehe 2. sajandi lõppu või 3. sajandi algusse, mõned teised jällegi 3. või 4. sajandisse. Kuigi piibli kreekakeelsest osast on leitud vanemaidki, papüürusfragmente, on see vanim seni leitud pärgamentfragment. See pärgamendileht on hoiul Berliini Riigimuuseumis.
See 3D-animatsioon esitab ühe versiooni selle kohta, milline võis Saalomoni sammaskäik välja näha. Saalomoni sammaskäik asus 1. sajandi Jeruusalemma templi välisõue idaservas. See oli avar katusega kolonnaad. Piiblis on Saalomoni sammaskäiku mainitud kolm korda. Johannes jutustab, et kord, kui Jeesus seal kõndis, tuli tema juurde rühm juute ja nõudis, et ta ütleks neile, kas ta on Kristus. (Joh 10:22–24.) Ühel hilisemal juhtumil kogunes Saalomoni sammaskäiku suur hulk rahvast, et kuulata apostel Peetruse selgitust selle kohta, mis väega oli ta vigase mehe terveks teinud. (Ap 3:1–7, 11.) Ja algkristlastel oli tavaks Saalomoni sammaskäigus kokku saada. (Ap 5:12, 13; vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Saalomoni sammaskäik”.)
Pärast 33. aasta nädalatepüha viisid Jeesuse jüngrid nagu varemgi hea sõnumi inimestele otse koju kätte. Sanhedriniliikmed käskisid jüngritel Jeesuse nimel rääkimise lõpetada, nemad aga „õpetasid ja kuulutasid iga päev head sõnumit messias Jeesusest nii templis kui ka majast majja”. (Ap 5:40–42.) 56. aasta paiku sõnas apostel Paulus Efesose koguduse vanematele: „Ma [ei jätnud] teile rääkimata midagi tarvilikku ega jätnud teid õpetamata avalikult ja majast majja.” (Ap 20:20.) Ta rääkis ajast, kui nad polnud veel Jeesuse järelkäijad. Seda võib järeldada sellest, et Paulus oli andnud neile tunnistust, „et nad kahetseksid oma patte Jumala ees ja usuksid meie isandasse Jeesusesse”. (Ap 20:21.) Nende juurde, kes hea sõnumi vastu huvi ilmutasid, läks Paulus tagasi, et neid õpetada ja aidata neil Jeesuse jüngriteks saada, ning hiljem ka selleks, et neid usus tugevdada. (Vt Ap 5:42 ja 20:20 kommentaari.)