Galaatlastele 2:1–21

2  Neliteist aastat hiljem läksin ma uuesti Jeruusalemma. Ma olin koos Barnabasega+ ja võtsin kaasa ka Tiituse.+ 2  Ma läksin sinna, kuna olin saanud ilmutuse. Olles omavahel vendadega, kellest väga lugu peeti, rääkisin neile heast sõnumist, mida ma mittejuutide seas kuulutan. Ma tahtsin olla kindel, et mu teenistus pole olnud ega ole asjatu. 3  Tiituselt,+ kes oli koos minuga, ei nõudnud nad ümberlõikamist,+ ehkki ta on kreeklane. 4  See teema oli esile kerkinud valevendade tõttu, kes olid salamisi poetunud kogudusse+ varitsema meie vabadust,+ mis meil on Kristus Jeesuse jüngritena, et meid Moosese seaduse orjaks teha.+ 5  Me ei andnud neile järele+ ega alistunud hetkekski, et hea sõnumi tõde jääks teiega. 6  Need auväärseks peetud mehed+ — kui auväärsed nad ka polnud, see pole mulle tähtis, sest Jumal ei otsusta inimeste üle välise mulje järgi —, need vennad, kellest väga lugu peeti, ei rääkinud mulle midagi uut. 7  Vastupidi, kui nad nägid, et minu hoolde on usaldatud hea sõnumi kuulutamine neile, kes on ümber lõikamata,+ nii nagu Peetrusele on usaldatud kuulutamine ümberlõigatutele — 8  sest tema, kes oli määranud Peetruse ümberlõigatute apostliks, oli mind määranud mittejuutide apostliks+ —, 9  ja kui nad said teada mulle osaks saanud Jumala armust,+ siis Jaakobus,+ Keefas ja Johannes, keda peeti sammasteks, lõid Barnabase ja minuga+ käed, et meie läheme mittejuutide juurde, nemad aga ümberlõigatute juurde. 10  Nad palusid ainult, et me peaksime meeles vaeseid, ja seda ma olengi püüdnud teha.+ 11  Kui aga Keefas+ tuli Antiookiasse,+ rääkisin ma temaga otsekoheselt, sest oli ilmselge, et ta toimib valesti. 12  Enne seda, kui Jaakobuse+ juurest tulid mõned mehed, oli ta söönud koos mittejuutidega,+ aga kui need kohale jõudsid, ei teinud ta seda enam ega suhelnud mittejuutidega, sest ta kartis ümberlõigatuid.+ 13  Ka ülejäänud juudid hakkasid temaga koos silmakirjatsema ning isegi Barnabas lasi end kaasa tõmmata. 14  Kui ma nägin, et nad ei toimi kooskõlas hea sõnumi tõega,+ ütlesin ma Keefasele nende kõigi ees: „Kui sina, kes sa oled juut, elad nagu muud rahvad ja mitte nagu juudid, miks sa siis sunnid mittejuute elama juudi tavade järgi?”+ 15  Meie, kes oleme sünni poolest juudid ega ole patused teiste rahvaste hulgast, 16  teame, et inimest ei mõisteta õigeks mitte siis, kui ta järgib seadust, vaid üksnes siis, kui ta usub+ Jeesus Kristusesse.+ Seepärast me oleme hakanud uskuma Kristus Jeesusesse, et meid mõistetaks õigeks Kristusesse uskumise, mitte seaduse järgimise alusel, sest seaduse järgimise alusel ei mõisteta õigeks mitte kedagi.+ 17  Aga kui meid, kes me taotleme õigeksmõistmist Kristuse kaudu, peetakse samuti patusteks, siis kas tähendab see, et Kristus on patu teener? Muidugi mitte! 18  Kui ma ehitaksin uuesti üles selle, mille ma kord maha lammutasin, siis teeksin ma end seadusrikkujaks. 19  Seaduse abil sain ma seadusest vabaks*,+ et ma elaksin Jumalale. 20  Ma olen löödud postile koos Kristusega.+ Enam ei ela mitte mina,+ vaid minus elab Kristus. Tõesti, elu, mida ma elan praegu inimkehas, elan ma usus Jumala pojasse,+ kes armastusest minu vastu andis end minu eest.+ 21  Ma ei lükka tagasi* Jumala armu,+ sest kui inimene saaks õigeks seaduse kaudu, oleks Kristus surnud ilmaasjata.+

Allmärkused

Sõna-sõnalt „surin ma seadusele”.
Võib tõlkida ka „ei heida kõrvale”.

Kommentaarid

Pildid ja videod

Süüria Antiookia. Kristliku tegevuse üks esimesi keskusi
Süüria Antiookia. Kristliku tegevuse üks esimesi keskusi

Süüria Antiookia oli Rooma provintsi Süüria pealinn. 1. sajandil oli see Rooma ja Aleksandria kõrval üks Rooma impeeriumi suurimaid linnu. Linn asus Orontese jõe (1) idakaldal ja hõlmas algul ka saart (2). Mõnikümmend kilomeetrit allavoolu asus sadamalinn Seleukeia. Antiookias oli tolle aja üks suurimaid hipodroome (3), kus toimusid hobuste ja kaarikute võiduajamised. Linn oli tuntud oma suurejoonelise sammastega ääristatud tänava poolest (4), mille Herodes Suur lasi marmoriga sillutada. Hiljem lasi keiser Tiberius tänavale juurde ehitada katusega sammaskäike ning kaunistas tänavat mosaiikide ja kujudega. Selles mitmekultuurilises linnas oli suur juudi kogukond (5). Paljudest sealsetest juutidest said kristlased. Antiookia oli esimene koht, kus Jeesuse jüngreid hakati nimetama kristlasteks. (Ap 11:26.) Aja jooksul said kristlasteks ka paljud mittejuudid. Kui umbes aastal 49 kerkis esile ümberlõikamisküsimus, saadeti Paulus, Barnabas ja veel mõned vennad Jeruusalemma, et juhtivalt kogult juhiseid saada. (Ap 15:1, 2, 30.) Kõik kolm Pauluse misjonireisi said alguse Antiookiast. (Ap 13:1–3; 15:35, 40, 41; 18:22, 23.) Kaardil on kujutatud linnamüür läbi mitme sajandi.