Iiob 32:1–22
32 Siis need kolm meest ei püüdnud enam Iiobile vastata, sest ta oli veendunud enda õiguses.+
2 Aga Eliihu, buuslase+ Baarakeli poeg Raami suguvõsast, sai väga vihaseks. Ta viha süttis Iiobi vastu, sest too püüdis tõestada pigem omaenda kui Jumala õigust.+
3 Ta sai väga vihaseks ka Iiobi kolme kaaslase peale, sest nad polnud osanud anda sobivat vastust, vaid olid süüdistanud Jumalat kurjuses.+
4 Eliihu oli oodanud, et ta saaks Iiobile vastata, sest teised olid temast vanemad.+
5 Kui Eliihu nägi, et neil kolmel mehel pole midagi kosta, lõi ta viha lõkkele.
6 Buuslase Baarakeli poeg Eliihu ütles:„Mina olen noor,teie aga eakad.+Austusest teie vastu hoidsin end tagasi,+ei söandanud öelda, mida tean.
7 Ma mõtlesin: „Kõnelgu päevade rohkus,aastate küllus kuulutagu tarkust!”
8 Ent arusaamise annab Kõikvõimsa hingus,püha vaim inimese sees.+
9 Ei pelgalt päevade rohkus tee targaks,ei mõista vaid eakad, mis on õige.+
10 Seepärast ma ütlen: „Kuula mind!Minagi kõnelen sulle, mida tean.”
11 Ma ootasin teie sõnu,kuulasin teie arutlusi,+kui valisite sõnu.+
12 Ma jälgisin teid pingsalt:ükski teist ei tõestanud, et Iiobil pole õigus,*ei andnud vastust tema sõnadele.
13 Nii et ärge öelge: „Me oleme leidnud tarkuse.Tema väited kummutab Jumal, mitte inimene.”
14 Minu vastu pole ta sõnu seadnudja ma ei vasta talle teie väidetega.
15 Nad on jahmunud, neil pole enam midagi kostaega midagi rohkemat öelda.
16 Ma olen oodanud, kuid nad ei räägi enam,nad vaid seisavad ega lausu midagi.
17 Minagi tahan nüüd kõnelda,minagi räägin, mida tean.
18 Ma olen täis sõnu,vaim mu sees sunnib mind.
19 Mu sisemus on nagu vein, mis ei pääse välja,ja nagu uus nahklähker, mis on lõhkemas.+
20 Laske mul rääkida, et saaksin kergendust!Ma avan oma huuled ja kõnelen.
21 Ma ei ole erapoolik+ega meelita ühtegi inimest.
22 Ma ei oskagi meelitada.Kui seda teeksin, kõrvaldaks mu Looja mind kärmelt.
Allmärkused
^ Võib tõlkida ka „ükski teist ei noominud Iiobit”.