Jeremija 3:1–25
3 Küsitakse: „Kui mees saadab oma naise ära ning see lahkub ja saab teise omaks, kas tohib ta siis naise jälle tagasi võtta?”Eks ole see maa läbini rüvetatud?+„Sa* oled hooranud paljudega+ —kas tohiksid nüüd minu juurde tagasi pöörduda?” küsib Jehoova.
2 „Tõsta oma silmad lagedate küngaste poole ja vaata!Kus poleks sind vägistatud?Sa istusid oma armukesi oodates teede ääresnagu nomaad* kõrbes.Sa rüvetasid maadoma hooratöö ja kurjusega.+
3 Seepärast pole olnud vihmahooge,+ka mitte kevadist vihma.Sa oled kui jultunud pilguga abielunaine, kes teeb hooratööd,sa ei tunne häbi.+
4 Aga nüüd sa hüüad mu poole:„Mu isa, sa oled olnud mu kaaslane noorpõlvest saati!+
5 Kas sa kannad vimma igavesti,kas pead viha jäädavalt?”Nii sa küll räägid,aga teed ikka nii palju kurja, kui suudad.”+
6 Jehoova ütles mulle kuningas Joosija päevil:+ „Kas oled näinud truudusetu Iisraeli tegusid? Ta on käinud igal kõrgel mäel ja iga lopsaka puu all hooratööd tegemas.+
7 Ka pärast kõiki neid ta tegusid kutsusin ma teda ikka ja jälle enda juurde tagasi,+ kuid ta ei tulnud, ning Juuda nägi, mida tema truudusetu õde teeb.+
8 Seda näinud, saatsin ma ustavusetu Iisraeli ära ja andsin talle lahutustunnistuse,+ kuna ta oli rikkunud abielu.+ Aga tema truudusetu õde Juuda ei löönud kartma, vaid hakkas ka ise hoorama.+
9 Ta suhtus oma hooratöösse kerglaselt, rüvetas maad ning rikkus abielu kivide ja puudega.+
10 Kõigest hoolimata ei pöördunud Iisraeli truudusetu õde Juuda tagasi mu juurde siira südamega, vaid silmakirjalikult, lausub Jehoova.”
11 Siis Jehoova ütles mulle: „Ustavusetu Iisrael on osutunud õigemaks kui truudusetu Juuda.+
12 Mine ja kuuluta põhja poole neid sõnu:+„Pöördu tagasi, oh, taganenud Iisrael, lausub Jehoova.+ Ma ei vaata teie peale vihaga,+ sest ma olen ustav, lausub Jehoova. Ma ei kanna vimma igavesti.
13 Aga tunnista oma süüd, sest sa oled mässanud oma Jumala Jehoova vastu. Sa oled pakkunud end võõrastele* iga lopsaka puu all, kuid minu häält pole sa kuulda võtnud, lausub Jehoova.””
14 „Pöörduge, te taganenud pojad,” lausub Jehoova. „Sest mina olen teie isand*. Ma võtan teid, ühe linnast ja kaks suguvõsast, ning toon Siionisse.+
15 Ma annan teile karjased, kes on mulle südame järele,+ ning nad toidavad teid teadmiste ja arusaamisega.
16 Neil päevil saab teid sel maal palju ja te olete viljakad,” lausub Jehoova.+ „Siis te ei ütle enam: „Jehoova lepingulaegas!” Sellele ei mõelda enam, seda ei mäletata ega tunta sellest puudust ja seda ei valmistata uuesti.
17 Sel ajal te nimetate Jeruusalemma Jehoova trooniks+ ning sinna tuuakse kõik rahvad, et nad ülistaksid Jeruusalemmas Jehoova nime.+ Siis ei järgi te enam kangekaelselt oma kurja südant.”
18 „Neil päevil käib Juuda sugu Iisraeli soo kõrval+ ja nad tulevad koos põhjamaalt maale, mille ma andsin pärandiks teie esiisadele.+
19 Ma mõtlesin: „Millise rõõmuga ma küll panin teid oma poegade sekka ja andsin teile ihaldatud maa, kõige kaunima pärandi rahvaste seas!”+ Ma mõtlesin veel, et te kutsute mind oma isaks ega tagane mu järelt.
20 Tõesti, nagu truudusetu naine hülgab oma kaasa, nii oled ka sina, Iisraeli sugu, olnud minu vastu truudusetu,+ lausub Jehoova.”
21 Lagedatel küngastel kostab hääli,iisraellaste hala ja anumist,sest nad on teinud oma tee käänuliseks,nad on unustanud oma Jumala Jehoova.+
22 „Pöörduge tagasi, te taganenud pojad!Ma ravin teid teie truudusetusest terveks.”+„Siin me oleme! Me oleme tulnud sinu juurde,sest sina, Jehoova, oled meie Jumal.+
23 Tõesti, me petsime end küngastel ja mägedel lärmates.+Tõesti, meie Jumal Jehoova on Iisraeli pääste.+
24 Kuid häbiväärne jumal neelas juba meie nooruspäevil meie esiisade töövaeva:+nende lambad ja veised,nende pojad ja tütred.
25 Heitkem oma häbis maha,meie alandus katku meid,sest me oleme patustanud oma Jumala Jehoova vastu,+meie ja meie isad, noorpõlvest kuni tänaseni,+me pole kuulda võtnud oma Jumala Jehoova häält.”
Allmärkused
^ St Jeruusalemm ehk Siion.
^ Sõna-sõnalt „araablane”.
^ Võib tõlkida ka „võõrastele jumalatele”.
^ Teine võimalik tähendus: „abikaasa”.